Keskerakond: valimisõiguse piiramine suurendab ühiskondlikku lõhet
Vastasseisu ja tõrjutuse kasvatamine ei aita kaasa Eesti riigi stabiilsusele ja turvalisusele ning seetõttu peaksime hoopis looma rohkem võimalusi kodakondsuse omandamiseks ja aktiivseks osaluseks ühiskonnas, ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats parlamendis peetud põhiseaduse muutmist nõudvate eelnõude arutelul.
“Valimisõiguse piiramine saadab sõnumi, et teatud osa ühiskonnast ei ole teretulnud kohaliku tasandi küsimustes kaasa rääkima. Peame leidma endas riigimehelikusse ja võtma poliitmängulaualt selle mängukaardi, mis lõhestab meie ühiskonda ega vii meid sellel raskel ajal edasi,” lausus Lauri Laats.
Keskerakond ei toeta Lauri Laatsi sõnul põhiseaduse muutmist selleks, et võtta kolmandate riikide kodanikelt valimisõigus põhjendusega, nagu kujutaksid vähemalt viis aastat Eestis elanud inimesed endas julgeolekuohtu.
“Kaitsepolitseiameti endine juht Arnold Sinisalu on öelnud, et valimisõiguse äravõtmist ei saa põhjendada pelgalt väitega, nagu oleks teatud kodanikugrupi lojaalsus on kahtluse all. “Selle asemel tuleks hinnata, kas ja kuidas nende valimisõigus riigi julgeolekut tegelikult mõjutab. Arnold Sinisalu on hoiatanud, et valimisõiguse piiramine võib suurendada ühiskondlikke lõhesid. Kui inimesed tunnevad, et neid on põhjendamatult kõrvale jäetud või karistatud, võib see õõnestada ühiskonna sidusust, mida on eriti kriisiajal hädasti vaja,” rääkis Lauri Laats.
Keskerakond on sama meelt õiguskantsler Ülle Madisega, kes on öelnud, et ühiskonnas tuleb vältida teravate eraldusjoonte teket ehk lojaalsed elanikud peavad saama otsustada kohaliku elu küsimusi. Lauri Laats lisas, et meil tuleb tõhustada suhtlust erinevate kogukondade vahel, suurendamaks vastastikust mõistmist ja usaldust.
“Põhiseaduse loojate sõnul on Vene kodanike ja halli passi omanike valimisõigus kohaliku tasandi valimistel ajalooliselt seotud nende osalemisega ühiskonnaelus. See õigus on andnud neile võimaluse mõjutada otsuseid, mis puudutavad nende igapäevaelu – näiteks haridust, infrastruktuuri ja kohalikku arengut. Põhiseadust ei tohi muuta, et viia ellu teatud erakondade poliitilisi ambitsioone,” sõnas Lauri Laats.
