Keskerakond uurib meediatöötajate koondamist
„2009. aastat ilmestab meediamaastikku ehk kõige enam staažikate ja lugupeetud ajakirjanike koondamine,“ ütles kultuurikomisjoni aseesimees
Repsi sõnul võib näitena tuua ka kultuuritöötajate pöördumise möödunud aasta detsembri kuus Eesti Rahvusringhäälingu, Kultuuriministeeriumi jm asutuste poole
„Samal ajal on Eesti Rahvusringhäälingu juhatuses viis liiget, kelle kuupalk küündib pea 50 000 kroonini, aastas kulub ühe juhatuse liikme töötasule üle poole miljoni krooni,“ märkis Reps. „Nimetatud saated ja ajakirjanik on aga hea seisnud eesti keele ja kultuuri säilimise eest, mis on Eesti Rahvusringhäälingu seaduse järgi avalik-õigusliku ringhäälingu kohustus. Oma negatiivse hinnangu Eesti Rahvusringhäälingu juhtkonna tegevusele on andnud ka Soome Ajakirjanike Liit eesotsas esimehe Arto Niemineniga.“
Kultuuriministeeriumi arengukavas (2010 – 2013) seisab, et Eesti Rahvusringhäälingu strateegilisteks eesmärkideks aastatel 2010-2012 on saavutatud taseme säilitamine ja kindlustamine ning sisukvaliteedi arendamine toimetustes kui kompetentsikeskustes, väljundite säilitamine ja arendamine. Arengukavas viidatakse vähestele ressurssidele ning vajadusele leida rahvusringhäälingule stabiilne rahastamissüsteem. Kavas on välja toodud, et rahvusringhäälingu konkurentsivõimet uute saadete arendajana võib pärssida finantsiline ebavõrdsus: olukorras, kus kommertsringhäälingu majanduslik võimekus kasvab võrreldes rahvusringhäälinguga kiiremini, on ERR-l üha raskem sõlmida kokkuleppeid sõltumatute programmitootjatega. Kõige rohkem võib seeläbi kannatada rahvusringhäälingu kodumaine lavastuslik programm, millel on kõrge säilitamisväärtus.
Eeltoodust tulenevalt on Keskerakonna fraktsioonil kultuuriminister Jänesele järgmised küsimused:
1. Rahvusringhääling on asunud koondama professionaalseid ajakirjanikke, mille tagajärjel langeb programmi kvaliteet ning on oht, et asutus ei täida enam talle seadusega pandud ülesandeid. Kas peate mõistlikuks, et sellises olukorras on Rahvusringhäälingu juhatusel viis liiget, kelle töötasu aastas on kokku 2,7 miljonit krooni? Ehk oleks otstarbekam säästa rahvusringhäälingu põhifunktsiooni ning koondada juhtkonda, mitte ajakirjanikke?
2. Mida olete teinud selleks, et ära hoida rahvusringhäälingu ajakirjanike koondamist?
3. Kuidas on mõjutanud ajakirjanike koondamine rahvusringhäälingu programmi mitmekesisust?
4. Kuidas mõjub professionaalsete ajakirjanike koondamine ERR-i konkurentsivõimele võrreldes erakanalitega?
5. Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine on Euroopa riikide seas erandlik selle poolest, et sõltub otseselt riigieelarvest ning seeläbi valitsuse tahtest. Mida olete ministrina teinud, et leida rahvusringhäälingule rahastamisallikaid teiste Euroopa riikide näitel ning kas te ei pea ERR-i sõltumatusele ohtlikuks seda, et rahastamine sõltub ainuüksi valitsuskoalitsioonist?