Riigikogu Keskerakonna fraktsioon annab täna menetlusse eelnõu korraldada rahvaküsitlus, et saada teada Eesti Vabariigi kodanike seisukoht, kas Eestis tuleb lõpetada põlevkivist elektri tootmine 2040. aastaks.

“Eesti on võtnud endale energiapoliitikas liiga ambitsioonikad eesmärgid, mille täitmine ei ole reaalne, kuid Vabariigi Valitsus on suutmatu seda asjaolu tunnistama,” nentis Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats. “Oluliselt muutunud väliskeskkond on tõestanud, et elektrivarustuskindluse tagamisel ei saa Eesti jääda lootma välisühenduste peale. Muret tekitav on ka põlevkivi kui Eesti ühe väärtuslikuima maavara täielik stigmatiseerimine, selmet kasutada kodumaist ressurssi meie energiajulgeoleku tagamisel. Seetõttu pakume välja rahvahääletuse korraldamist, mis pannakse hääletusele 2025. aasta 1. augustil ja järgmise küsimusega: “Kas Eestis tuleb loobuda põlevkivi kasutamisest energeetikas 2040. aastaks?”, nii nagu praegune valitsus on eesmärgid paika pannud.”

Lauri Laats rõhutas, et põlevkivielektrijaamad suudavad tagada elektrivarustuse ootamatutes olukordades. “Keskerakond on seisukohal, et energiajulgeoleku huvides tuleb vältida põlevkivi elektrijaamade kasutusest väljalangemist ning tagada nende valmisolek ootamatuteks olukordadeks. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et põlevkivitööstusega on seotud tuhanded töökohad ja selle kinnipanek toob kaasa sotsiaalmajandusliku katastroofi,” märkis ta.

Lauri Laatsi sõnul on peamiseks probleemiks aga kujunenud asjaolu, et valitsuskoalitsioonil puudub strateegia riigi elektrivarustuskindlusega tegelemiseks. “Arvukalt eksperte nii teadlaste kui ka ettevõtjate hulgast on hoiatanud, et edasiliikumine Energiamajanduse arengukava raames ei ole mõistlik ning roheenergia poole liikumine ei põhine reaalsetel arvutustel – isegi vajamineva energia koguses ei ole kindlust. Riigile plaanitakse võtta tuuleparkide subsideerimiseks 2,6 miljardi euro suurune kohustus olukorras, kus Riigikontroll peab nõudma ministeeriumitelt elektritarbimise prognoosi kohta tehtud arvutusi teabenõude teel,” kritiseeris Keskerakonna saadik.

Põhiseaduse § 105 näeb ette, et Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Käesoleval juhul on tegemist “muu riigielu küsimusega”.