Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas täna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise, millega soovitakse paika panna valdadele ja linnadele igal aastal laekuv riigieelarveline toetus, mis kataks tänastele haridusele tehtavatele kulutustele lisaks ka tugispetsialistide tööjõukulud. Eelnõu algataja Mailis Repsi sõnul on taolist muudatust vaja, sest tänapäeva kooli ja haridust pole enam võimalik ette kujutada ilma tugiteenuseid kasutamata.

„Tugispetsialistid on oluline osa koolisüsteemist. Üha rohkem erivajadustega lapsi suunatakse tavakoolidesse, kuid samal ajal ei toeta riik neile ülivajalike tugispetsialistide olemasolu. Et sellist olukorda murda, pakume välja, et ka tugispetsialistide palk peab tulema riigieelarvest. Tugispetsialistide puudumine tuleb ennekõike kahjuks meie lastele,“ selgitas endine haridusminister Mailis Reps.

Repsi sõnul peetakse eelnõus tugispetsialistidena silmas eripedagooge, sealhulgas logopeede, psühholooge ja sotsiaalpedagooge. 2013. aastal oli Eestis haridusliku erivajadusega lapsi kokku 23633 ehk 16,8% üldhariduskoolide õpilaste koguarvust. Neist ligikaudu kolmveerand õppis üldhariduskoolide tavaklassides. Kahjuks puuduvad Eesti haridusametnikel, koolijuhtidel ja õpetajatel suures osas valmisolek ja teadmised selliste probleemidega tegelemiseks, mis kaasnevad haridusliku erivajadusega lastega. Selleks on vaja tugispetsialiste.

Reps jätkas: „Kohalikud omavalitsused on väga erineva võimekusega ning väiksemad neist ei saa oma koolidele tihtipeale ühtegi tugispetsialisti majanduslikel kaalutlustel lihtsalt lubada. Selline olukord seab haridusliku erivajadusega õpilased ebavõrdsetesse tingimustesse, kus tugispetsialistide kooli palkamine sõltub kohaliku omavalitsuse ja kooli majanduslikest võimalustest.“

„Tugispetsialistide tööjõukulud on aastate jooksul kaetud väga erinevatel viisidel ja erinevatest komponentidest. Seega on raske hinnata muudatuse täpset maksumust. 2013. aastal kulus tugispetsialistide palkadeks hinnanguliselt 3,3 miljonit eurot. Samasse suurusjärku võiks kulutused jääda ka meie eelnõu puhul. Kuna antud ettepanek jõustuks alles tuleval aastal, siis on täpsemat mõju võimalik arvestada 2017. aasta riigieelarve planeerimisel,“ lõpetas Mailis Reps.

Teate edastas:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Tel: +372 53 474 246
Jaan.mannik@riigikogu.ee

Tagasiside