Keskerakonna fraktsioon algatas karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu, mille eesmärk on isikuid tõhusamini kaitsta lähisuhte vägivalla eest ning tõhustada perevägivallaga juhtumite avastamist.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige, endine siseminister Kalle Laanet märkis, et praegu kehtivad õigusaktid ei taga piisavat kaitset lähisuhete vägivalla ohvreid. „Statistikaameti tehtud uuringust selgub, et viimasel aastal on Eesti täiskasvanud elanikest 95 000 kokku puutunud paarisuhte vägivallaga,“ märkis ta.

Kehtiv seadus ei näe ette karistust kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu, ajutise lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu esmakordse rikkumise eest, kui sellega ei põhjustatud ohtu isiku elule, tervisele või varale. „Eelnõuga sätestatakse karistus ka keelu esmakordsel rikkumisel, kui sellega ei põhjustatud ohtu isiku elule, tervisele või varale,“ ütles Laanet. „Kui sama tegu pannakse toime vähemalt teist korda või sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, karistatakse kuni üheaastase vangistusega.“

Eelnõu muudab lihtsamaks ka lähenemiskeelu tingimuste täitmise kontrollimist, kasutades selleks elektroonilist valvet. Laanet märkis, et lähenemiskeelu tagamiseks puuduvad Eestis praktilised turvameetmed, mistõttu on viimase kolme aasta jooksul lähenemiskeeldu kohaldatud vaid 40 juhul.

Alates 2006. aastast on kriminaalmenetluses võimalik kohaldada lähenemiskeeldu isikute suhtes, kes on sooritanud isikuvastase kuriteo.

Justiitsministeeriumi uuringu tulemused näitavad, et ajutise lähenemiskeelu rikkumise puhul puuduvad sanktsioonid, mistõttu lähenemiskeelu osapooled ei suhtu lähenemiskeelu tingimustest kinnipidamisse tõsiselt. „Uuringus rõhutatakse, et tegelikkuses puudub ülevaade ajutise lähenemiskeelu rikkumiste ulatusest, kuna politseid alati neist ei teavitata. Selle üks põhjusi on uuringu andmetel just see, et ajutise lähenemiskeelu rikkumisega ei kaasne kahtlustatava jaoks mingeid tagajärgi,“ lisas Laanet. Ta lisas, et lähenemiskeelu tagamiseks puuduvad turvameetmed, kindlustamaks kannatanute kaitse lähenemiskeelu saanud isiku võimaliku vägivalla eest