Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas täna õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise, mille eesmärgiks on parandada hariduse kättesaadavust ning laiendada isikute ringi, kellel on õigus saada õppelaenu.

„Täna ei võimaldata õppelaenu neile isikutele, kes on seda juba kord samal haridustasemel ja haridusastmel saanud õpingute nominaalkestuse arvule vastav arv kordi,“ ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Aadu Must. „Eelnõu jõustumisel on neil õigus saada riigi tagatisega laenu ka teise ja järgnevate kutse- või kõrghariduse omandamisel, tingimuseks on, et eelmine laenusumma koos intressiga peab olema tagasi makstud.“

Must ütles, et ka täna lubatakse nö teise hariduse omandamisel võtta õppelaenu, kuid seda vähendatakse varasematel kordadel saadud õppelaenude arvu võrra.

„Seega, kui isik on juba ühel õppetasemel õppelaenu maksimaalses suuruses saanud, siis ei ole tal enam võimalik seda uuesti taotleda,“ märkis Must.

Arengufondi raportis Riigikogule (2008/2009) seisab, et Eesti edukaks väljumiseks kriisist ning struktuurimuutuste reaalseks käivitumiseks, tuleb lähiaastatel oluliselt enam panustada haridusse. 

„Põhisihiks peab olema tänaste töötavate inimeste ümberõppe võimalikult paindlikuks ja mitmekülgseks muutmine, sealhulgas uue sammuna riigi kulul teise kõrghariduse võimaldamine,“ märkis Must. „See, mida õpiti kümme aastat tagasi, ei pruugi enam täna olla asjakohane ega garanteerida konkurentsivõimet tööturul. Majanduslangus on sobiv aeg täiend- ja ümberõppeks, et olla majanduse tõusuajaks haritum ja konkurentsivõimelisem.“

Seaduse muudatus puudutab üliõpilasi, kes õpivad teistkordselt täiskoormusega õppes Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis, riigi rakenduskõrgkoolis, eraülikoolis, erarakenduskõrgkoolis ning kutsekooli õpilasi, kes õpivad täiskoormusega õppes riigi-, munitsipaal-, või erakutseõppeasutuses.