Esmaspäeval algatas Riigikogu Keskerakonna fraktsioon eelnõu represseeritud isikute staatuse tõendamise lihtsustamiseks. Eelnõu seaduseks saamine annab ligi 600 Eesti Vabariigi kodanikule, kes 16.juuni 1940.aasta seisuga elasid Ingerimaal, Peipsi järve ja Narva jõe tagustel Eesti aladel, võimaluse lihtsamalt tõendada oma represseeritu staatust.

Tegemist on Eesti kodanike grupiga, kes elasid Eesti Vabariigi territooriumil ja sundevakueeriti nende kodudest 1944.aasta jaanuaris-veebruaris taganevate Saksa okupatsioonivägede poolt. Eelnimetatud alad ei kuulunud tol ajahetkel Saksa okupatsioonivõimude poolt moodustatud Eestimaa Kindralkomissariaadi ega sellele alluva Eesti Omavalitsuse haldusalasse.

Praktilise lahendusena näeb Keskerakonna fraktsioon võimalust, et inimesed saaksid oma elukohta ja represseerimise fakti tõendada Eesti Riigiarhiivis säilinud talundilehtede abil.

Kuna sõjategevuse tõttu ei ole Eesti arhiivides kõiki vajalikke dokumente säilinud, ei saa kohustada eakaid inimesi neid ka represseeritu staatuse saamiseks riigile taasesitama. „Eakate inimeste asjatu jooksutamine ei ole soliidne ega põhjendatud Vaja on luua olukord, kus kõik Eesti Vabariigi kodanikud, keda see seadus puudutab, oleks võrdselt koheldud ning saaksid ka reaalset abi ja toetust nendel põhimõtetel, mis seadusandja on ette näinud,” ütles Evelyn Sepp.

Sepa hinnangul on mõistlik tunnistada fakte sõjategevuse iseloomu, tagajärgede ja käigu kohta nendel Eesti aladel. Vaja on fikseerida ühemõtteliselt seaduses, et neil puhkudel piisab talundilehtedest, milles samuti fikseeriti isikud nimeliselt ning koht, kus nad elasid. „Olgu veel kord öeldud, et tegemist on Eesti kodanikega, kes rindejoone eest sundevakueeriti, nad olid valdavalt lapsed, kes koos oma vanematega aeti kodudest välja, kes elasid kuid metsas, enne kui nad uuesti dokumendid said,” selgitas Sepp.