Riigikogus võeti täna vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tagatakse riiklikult rahastatud koolilõuna ka gümnaasiumiastme õpilastele. Riigikogu liikme Tarmo Tamme sõnul on tegemist märgilise otsusega, mis aitab leevendada tuhandete vaesuses elavate noorte olukorda.

„On meeldiv tõdeda, et ka Eesti valitsuserakonnad on viimaks jõudnud arusaamisele, et gümnaasiumiastme õpilased vajavad sooja riiklikult tagatud koolilõunat. Me teame, et Eestis elab enam kui 60 tuhat last vaesuses. Tagades kasvavale noorele koolilõuna, vähendame me oluliselt vaesusriski ning paneme aluse nende tervisele,“ sõnas riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Tarmo Tamm ning lisas: „Möödunud nädalal sõnas riigikogu kultuurikomisjoni esimees, reformierakondlane Lauri Luik, et gümnasistide koolilõuna toetus võiks tulevikus olla vajaduspõhine. Samas teame, et koolilõuna on sadade õpilaste ainus korralik söögikord päevas. Igal pool ei tasu vajaduspõhist trummi taguda.“

Kui koolilõuna toetuse vastuvõtmist tuleb igati tervitada, siis muret valmistab asjaolu, et koolilõuna toetuse määr jääb endiselt 78 eurosendi suuruseks. Möödunud nädalal oli riigikogus ka hääletus, mis oleks toetuse määra suurendanud, kahjuks toetas taolist sammu vaid Keskerakond.

„Me teame, millise kasvu on viimaste aastate jooksul läbi teinud toiduainete hinnad. Võrreldes 2010. aastaga on kasvu olnud koguni 23 protsenti. Samal ajavahemikul on koolilõuna toetus kosunud vaid neli protsenti. Nõustun omavalitsuste väljaöelduga, et reaalne toetus peaks olema pea kaks korda suurem. Vastasel korral peavad omavalitsused lihtsalt ise juurde maksma. See tähendab, et me paneme neile veel täiendavaid koormisi peale,“ lõpetas Tamm.

Koolilõuna toetuse maksmist on samm-sammult laiendatud. 2002. aastal, mil ministriks oli Mailis Reps, kehtestati üleriiklik koolilõunatoetus 1. kuni 4. klassini ning 2006. aastal kuni 9. klassini ja ka kutsekeskhariduses.

Lisainfo:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressinõunik