Keskerakonna fraktsioon ei toeta Riigikogus eelnõu, mille jõustumisel saab Kreeka EFSFi kliendiks, sest Eesti majanduslikus olukorras pole mõistlik anda teisele riigile üle 300 miljoni euro suurust garantiid.

„Kreeka edusammud on viimase peaaegu kahe aasta jooksul olnud minimaalsed ning peame ebaõiglaseks, et Eesti maksumaksjad kannatavad teiste tegemata jätmiste arvelt,“ märkis Vakra. „Euroopa Liidus on aastakümneid nähtud vaeva selleks, et turumehhanisme lõhkuda ja  juurutatud veidrat plaanimajandust. Kriisis on halvasti juhitud plaanimajandus, mitte Euroopa!“

„Me ei toeta seda, et Eesti käendab endast rikkamaid probleemriike – eriti kui arvestada seda, et panustame EFSFi SKP-ga võrreldes rohkem kui teised riigid,“ rõhutas Vakra.

Vakra hinnangul ei lahenda uus rahasüst probleeme ning tegemist on vaid ajutise turgude rahustamisega. „Tegelikult jäävad aga probleemid lahendamata ning kui need mõne aasta pärast uuesti plahvatavad, saab tulekahju olema palju suurem. Arvestada tuleb, et aprillis toimuvad Kreekas parlamendi valimised, mistõttu pole sugugi selge, et kärpekava reaalselt ka ellu viiakse.“

„Taaskord surutakse Eesti parlament kummitempli rolli ning kiidetakse heaks otsuseid, mida erinevad valitsuse liikmed on juba ammu kolleegidele õhtusöökidel lubanud,“ nentis Vakra ning lisas, et Eesti ühiskonnas puudub taaskord selge diskussioon ja arusaam selle sammu tagajärgedest.

Tagasiside