Eile algatas Eesti Keskerakonna fraktsioon seaduseelnõu, millega muudetakse Eesti Rahvusringhäälingu seadust. Eelnõu kohta on esitatud hulgaliselt kommentaare, millest selgub, et sõnavõtjad ei ole mõistnud eelnõu sisu õigesti.

Eelnõu järgi ei hakka poliitikutest ja spetsialistidest koosnev nõukogu otsustama programmi ja saadete sisu üle. Nõukogule antud lisapädevus võimaldab tal näiteks reageerida olukorras, kus eetikanõunik on leidnud, et saade ei vasta ringhäälingule kehtestatud nõuetele. „Sellega muutub täna vaid tehnilisi ja korraldavaid õigusi omava nõukogu töö sisulisemaks, kuid saadete sisu ta endiselt dikteerida ei saa. Sellega ei rikuta avalik-õigusliku ringhäälingu õigust olla iseseisev,“ selgitas Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Mailis Reps.

Erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtete seadusesse toomise eesmärk on rõhutada kohustust olla tasakaalustatud ja mitmekülgne meediakanal ka valimiste välisel ajal ning seda peetakse rahvusvaheliselt üheks olulisemaks avalik-õigusliku ringhäälingu tunnuseks. „Varasemalt olid need põhimõtted vaid rahvusringhäälingu põhikirjas, kuid eelnõu autorite hinnangul tuleb viia need seadusesse,“ märkis Reps. „Kuid see ei tähenda, et spordisaates peab koos Ksenja Baltaga kõrgust hüppama mõni minister,“ selgitas Reps.

Reps rõhutas, et eelnõu edaspidisel menetlemisel Riigikogus on võimalik esitada muudatusettepanekuid ning toimuvad arutelud komisjonis, kuhu soovime kaasata rahvusringhäälingu esindajaid.

Reps tunnistas, et Allikmaa pahameel on mõistetav, kuna eelnõu jõustumisel tuleb ringhäälingu juhil enam aru anda, mistõttu suureneb tema vastutus. „Eelnõu annab nii ajakirjanikele kui ka laiemale avalikkusele suuremad kaasarääkimise võimalused, millega tuleb juhatusel arvestama hakata.“

Eelnõus on sätestatud, et rahvusringhääling on oma saadete, programmide ja meediateenuste tootmisel ja edastamisel sõltumatu, erapooletu ja tasakaalustatud, lähtub õigusaktides sätestatud nõuetest, põhikirjast ja ajakirjanduse kutse-eetikast.