Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas täna kodakondsuse seaduse muutmise, mille eesmärk on anda Eestis sündinud lastele, kelle vanemad elavad siin püsivalt, sünniga Eesti kodakondsus.

„Sünniga omandab kodakondsuse Eestis sündinud laps, kelle vanemad on isikud, kes on tunnistatud kodakondsuseta isikuks ja kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel,” ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Evelyn Sepp. „Arvestades aastatega välja kujunenud olukorda, pole laste puhul mingit põhjust teha vahet. Eesti huvides on siin sündinud lastes kasvatada tugevat kodanikutunnet ning anda ühiskonnale selge signaal, et lapsed on Eestis võrdselt koheldud, ning laste tulevik ei sõltu nende vanemate olevikust või tulevikust. Sünniga omandatav kodakondsus soodustab kindlasti ka vanemate integreerumist ja oma huvide ja tuleviku sidumist just Eesti Vabariigiga.“

Sepp ütles, et eelnõu väljatöötamise tingis kestev vastuolu Eesti poolt võetud rahvusvahelistel kohustustel ja tegelikkusel laste õiguste kaitsel. 

„Nimelt on laste kodakondsuse küsimus üks neist, milles ÜRO laste õiguste konventsioon ei luba lapse õiguste, ega huvide kaitset seada sõltuvusse vanemate teadlikkusest ja võimalustest,“ märkis Sepp.

Sepp ütles, et vead Eesti integratsioonipoliitikas vajavad  kiiret ja otsustavat parandamist.  „Samuti näitavad mitmed viimaste aastate uuringud Eestile kätte väga tõsise probleemide ringi – ca kolmandik Eesti mitte-eestikeelsest elanikkonnast tunneb end siin teisejärgulisena, tõrjutuna ja riigivõimu käitumist nende suhtes vaenulikuna,“ märkis Sepp. „See on ka kindlasti üks põhjus, miks me peaksime alustama just lastest ja lõpetama siin sündinud lastele, kelle vanemad elavad siin püsivalt, kuid ei oma Eesti kodakondsust, lähiajaloost  kaasa toodud probleemide lõputu ülekandmise ning vanemate ja riigi koormamise bürokraatlike toimingutega.“

Sepp ütles, et võimalikult arvukas kodanikkond  püsib rahvusgruppide vastastikusel lugupidamisel, see omakorda tagab inimestele võrdsed võimalused osaleda ühiskonnaelus ja selle tulemuseks on  riigi sisejulgeoleku  ja inimeste turvatunde  kasv.

„On ilmselge,  et Eesti riiklikes huvides on soodustada kodanikkonna kasvu, mis aitab vähendada  lõhet eestlaste ja venekeelse vähemuse vahel,“ tõdes Sepp.