Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Kersti Sarapuu kõne riigi lisaeelarve teisel lugemisel.

COVID-19 kriis on kestnud rohkem kui aasta ning soovin Keskerakonna fraktsiooni poolt tunnustada tänast valitsust, kes otsustas pärast mõningast viivitust ka sel aastal lisaeelarve koostada. Lisaeelarve maht ulatub 641 miljoni euroni ja mõistetavalt suunatakse suur osa sellest Sotsiaalministeeriumi haldusalasse, kuhu eraldatakse üle 258 miljoni euro. Selles sisalduvad näiteks palgatoetused ning haiglate ja teiste tervishoiuasutuste toetused, samuti vaktsineerimise ja testimise kulud, mille hulgas taastatakse ka vahendid plaaniliste haigete ravimise tarbeks.

Tänases kriisis langeb põhiraskus meie haiglatele. Lisaeelarvega suunatakse tervishoidu täiendavalt enam kui 150 miljonit eurot ning on tänuväärne, et haiglate, kiirabi ja teiste raviasutuste erakorraliste kulude katteks on ette nähtud 52 miljonit eurot. Meie haiglapersonal töötab enneolematult suure koormuse all ning seetõttu on oluline, et personalinappusega kimpus olevatel haiglatel on lisaraha näol võimalik jätkata COVID-osakondades töötavatele töötajatele kuni 1,5-kordse tasu maksmist.

Tervishoiutöötajate väärtustamine on tänases olukorras väga vajalik. Tunnustan kõiki arstitudengeid ja teisi tervishoiutöötajaid, kes on keerulisel ajal haiglatele appi tulnud. On ju meditsiinivaldkonna tudengid pidanud lisaks kurnavatele koroonaosakondade töövahetuste kõrvalt leidma aega ka õppimiseks. Praegune kogemus annab kindlasti mõtteainet, kuidas tulevikus saaks veelgi rohkem ühtlustada kõrgkoolide ja meditsiiniasutuste vahelist koostööd.

Hea meel on tõdeda, et nakatumisnäitajad näitavad langustrendi ja vaktsineerimistempo on üha tõusnud. See annab alust mõõduka optimismiga tulevikku vaadata. Stardipositsioon on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega üpris soodne. Eelmisel aastal oli Eesti majanduslangus kardetust väiksem: 2,9 protsenti. Kahanemine oli kaks korda tagasihoidlikum kui Euroopa Liidus keskmiselt. Siinkohal on aus tunnustavalt meenutada Jüri Ratase valitsuse langetatud julgeid, ent samas ka paindlikke otsuseid.

Sel nädalal avalikustatud Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosis seisab, et siseriiklikud piirangud olid majandustegevusele ja inimeste liikumisele 2020. aasta keskmisena Eestis Euroopa Liidu võrdluses kõige leebemad. Suur abi ettevõtetele kriisi alguskuudel oli kevadisest töötasu hüvitisest.

Olulist tuge said eelmisel aastal ja saavad ka tänavu kohalikud omavalitsused. Seekord toetatakse omavalitsusi 46 miljoni euroga. 30 miljonit sellest on investeeringutoetus ja 16 miljonit toetusfond, mis jaotatakse baassumma ja elanike arvu järgi. Ida-Virumaale, kus negatiivsed mõjud omavalitsuste tuludele on olnud suuremad, arvestatakse toetus elaniku kohta 1,5-kordselt. Oluline on ära märkida, et üks miljon eurot on mõeldud õpilaste kodudes internetiühenduse ja digiõppematerjalide kättesaadavuse parandamiseks distantsõppe perioodil, et oleks tagatud õpilaste võrdne ligipääs haridusele.

Tähelepanuväärne on ka see, et kultuuri- ja spordivaldkonna tugipaketi maht on 42 miljonit, mis aitab katta vältimatuid kulutusi, milleks mõeldud sissetulekuid polnud piirangute tõttu võimalik teenida. Lisaeelarves on ette nähtud 4 miljonit eurot kommertsbussiliini vedajatele saamata jäänud piletitulu kompenseerimiseks ja Siseministeerium saab 1 miljoni lisaeuroga tõhustada võitlust koroonakriisi ja selle järelmõjudega.

Keskerakonna fraktsioon toetab lisaeelarve vastuvõtmist ja soovitan seda teha ka teistel saadikutel. Aitäh!

Tagasiside