Täna läbis esimese lugemise välismaalase rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise eelnõu, mis seaduse jõustumisel võimaldaks kehtetuks tunnistada pagulasseisundi nendel, kes on süüdi mõistetud eriti raske kuriteo eest.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid selgitas, et praegu võimaldab seadus tunnistada pagulasseisund kehtetuks vaid esimese astme kuriteo puhul, mis hõlmab endas vähemalt viie aastast vanglakaristust. Samas ei kvalifitseeru Eesti seadustes näiteks vägistamine, röövimine, narkokuriteod või kehaline väärkohtlemine esimese astme kuritegudeks. „Kehtiv regulatsioon ei võimalda meil piisavalt reageerida kuritegudele, mis sooritatud pagulaste poolt. Seaduse annaks võimaluse adekvaatselt reageerida ja suurendada seeläbi inimeste turvatunnet,“ selgitas Karilaid.

Õiguskomisjoni esimees sõnas, et pagulasstaatuse saanud inimene, kes on sooritanud raske kuriteo Eesis, ei saa olla ühiskonna täieõiguslik liige ning riigil peab olema võimalus ta välja saata. „Seaduse muutmine annab selge signaali, et oleme valmis aitama neid, kes seda vajavad, kuid kohtleme karmilt neid, kes ei austa kohalikke seadusi ja on ohuks meie elanikele,“ sõnas Karilaid.