Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile arupärimise Tallinna Sadama laenuskeemi kohta.

„Tallinna Sadam on olnud Eesti riigile väga hea dividenditulu teenija,“ ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Kalev Kallo.  „2009. aasta eest on AS Tallinna Sadam tasunud riigile dividende summas 416,6 miljonit krooni.  Kui riik saab suurt dividenditulu, siis võimaldab see parandada eelarvepositsiooni ja näidata meid eurokriteeriume täitmissuutlikena.“

Kallo sõnul on tegemist riigieelarve kunstliku ilustamisega. „Samas ei kannatanud AS-i Tallinna Sadam majanduslik olukord ja arenguplaanid sellisel määral suuri dividende maksta, millele viitas vajadus laenata sadamafirmale koheselt 800 miljonit krooni,“ märkis Kallo.  „Tallinna Sadama seisukohalt oleks ratsionaalsem ja majanduslikult tasuvam käik olnud jätta dividendid välja maksmata ja võtta laenu summas 400 miljonit krooni.“

Tulenevalt eeltoodust on Keskerakonna fraktsioonil Partsile järgnevad küsimused:

1. Miks laenas riik Tallinna Sadamale 800 miljonit krooni marginaaliga 3%, mis on väga kallis laen, oluliselt üle turu keskmise ja selgelt kahjulik Tallinna Sadama majandushuvidele?  Miks soovib riik Tallinna Sadamat kõrge intressiga kurnata ja seda veel olukorras, kus Tallinna Sadam on olnud riigile head tulu tootev ja endiselt kõrge arenguperspektiiviga ettevõte?

2. Miks ei laenanud Tallinna Sadam vajalikku 800 miljonit krooni turutingimustel, pidades silmas, et hiljuti sai Tallinna Sadam Euroopa Investeerimispangalt laenu marginaaliga 0,41%, ehk siis 2,59% odavamalt?  Riigi poolt küsitav kõrgem intress toob Tallinna Sadamale aastas täiendavat lisakulu suurusjärgus 20,7 miljonit krooni aastas.  Kas see summa ei ole Tallinna Sadama jaoks oluline?  Kas riik loodab, et suudab Tallinna sadamat röövintressiga kurnates, lahendada 20,7 miljoni krooniga aastas oma eelarveprobleeme?  Kas 20,7 miljonit krooni lisanduv eelarvetulu aastas on seda väärt, et tuua ohvriks Tallinna Sadama perspektiiv ja areng?  Milline oli Tallinna Sadama nõukogu seisukoht laenu võtmisel?  Kas Teie arvates kahjustas ettevõtte nõukogu ettevõtte majanduslike huvi, nõustudes turutingimustest oluliselt kallima laenuga?

3. Kas võis tekkida selline olukord, et Tallinna Sadam ei võtnu turutingimustel laenu rahvusvaheliselt laenuturult, kuna Andrus Ansipi valitsuse langev rahvusvaheline maine on hakanud üle kanduma ka Eesti ettevõtetele?  Kui rahvusvaheliselt laenuturult mittelaenamise põhjuseks ei olnud Andrus Ansipi valitsuse negatiivne maine, mis oli siis selleks põhjuseks?  Kas valitsus keelas Tallinna Sadamal teiste käest laenata lootes teenida kõrget intressitulu?

4. Kas valitsus on seisukohal, et selline laenuskeemiga ilustatud riigieelarve näiline tasakaal leiab Euroopa Liidu heakskiidu?  Kas valitsus on seisukohal, et taoline eelarvepettus aitab meil euro käibele võtta?  Milliseid kavalaid käike plaanib valitsus edaspidi kasutada lootusetult defitsiidis oleva riigieelarve tasakaalustamiseks, kui sellised laenuskeemid on ennast ammendanud või pettus on avalikuks tulnud?

5. Kas Tallinna Sadama rahaline kurnamine on üheks sammuks Andrus Ansipi valitsuse pikaajalisest plaanist Eesti territooriumilt transiit lõplikult välja juurida?  Kui eesmärgiks ei ole hävitada transiit, mis on siis Tallinna Sadama hävitamise laiemaks eesmärgiks?