Riigikogu aseesimees ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Jüri Ratas esines täna parlamendis Eesti ja Euroopa arenguid ning tulevikku käsitleva sõnavõtuga. Jüri Ratas rõhutas, et Eesti positiivseid saavutusi Euroopa Liidus ning euroalal varjutab meie rahvaarvu jätkuv langemine.

„Me oleme Euroopa Liidu toel suutnud palju vajalikke investeeringuid ellu viia. Eesti riik, omavalitsused, erinevad mittetulundusühingud ja ettevõtjad on eurorahasid valdavalt edukalt kasutanud. Samas pole kahjuks alati lähtutud riigi ja rahva pikaajalistest huvidest, vaid kohati hoopis parteipoliitilistest ja isiklikest eelistustest. Järgmisel eelarveperioodil 2014-2020 tuleb eurotoetuste kasutamisel senistest vigadest õppida,“ lausus Jüri Ratas.

„Lihtsalt betooni investeerimise asemel tuleb meil keskenduda inimeste huvidele, nende elutingimuste parandamisele. Ühtlasi tuleb meil üha tõsisemalt mõelda tulevikule, kus Eesti peab ilma nii-öelda eurorahadeta hakkama saama.“

„Euroopa Liidu ja Schengeni viisaruumiga liitumine andis meie inimestele väga suure liikumisvabaduse. Paraku on see kõige positiivse kõrval kaasa toonud ka üha kasvava väljarände. Kümned tuhanded meie kaasmaalased on suundunud välismaale paremaid töö- ja elutingimusi otsima. Eesti rahvastikukriisi lahendamine on meie riigi järgmiste aastate kõige olulisem väljakutse, millest tuleb lähtuda ka Euroopa Liidu vahendite kasutamisel,“ rõhutas Riigikogu aseesimees.

„Eesti maapiirkondade arenguks on samuti ülioluline Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika õiglasemaks muutmine. Tänu Baltimaade põllumajandusorganisatsioonide esindajate ning valitsusjuhtide pingutustele otsetoetused järgmisel finantsperioodil küll tõusevad, kuid kahjuks jõuab meie toetuste tase 75%-ni Euroopa Liidu keskmisest alles 2019. aastal. Vabariigi Valitsuse suure töövõiduna esitletud kokkulepe on pigem tagasihoidlik kompromiss,“ lausus Jüri Ratas.

Jüri Ratase sõnul tuleb poliitikutel nii Eestis kui ka Euroopas olla aktiivsem meie riigi huvide eest seismisel. „Eesti on küll väike, kuid me ei tohi Euroopa Liidus ja euroalal piirduda pealtvaataja ning kaasanoogutaja rolliga. Meil tuleb kujundada selge arusaam, millist Euroopat ja Eestit me näha soovime ning ühiselt seatud eesmärkide nimel tööd teha.“