Riigikogu kiusamisvaba kooli toetusrühma esimees Maria Jufereva-Skuratovski tutvustas Tallinnas toimunud konverentsil “Märkan ja sekkun” Eesti koolijuhtide seas läbi viidud küsitluse tulemusi. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas koolijuhid hindavad kiusamisvastaste programmide efektiivsust ja vajalikust ning millised probleemid tulevad programmide kasutamisel esile.

Üle 90% küsitlusele vastanutest tunnistasid, et programmi kasutusele võtmine aitas vähendada koolikiusamisega seotud juhtumite arvu. Venekeelsed koolid on võrreldes eestikeelsete koolidega kasutanud vähem erinevad väärtuspõhiseid programme, sest venekeelsed materjalid on tulnud kasutusele hiljem. Vaatamata sellele on venekeelsed koolid näidanud kiusamisvastaste programmidega Kiva, Vepa, Vaikuseminutid, Sõber Karu programm ja Tore liitumise vastu üles suurt huvi.

“Koolijuhid toovad programmi kasutamisel peamise probleemina esile inimressursi puudumist. Sageli on õpetajad üle koormatud ning neil puudub motivatsioon võtta enda peale lisakohustusi. Samuti viitasid koolijuhid sellele, et kooli ja vanemate vaheline koostöö on puudulik,“ ütles Jufereva-Skuratovski, lisades, et rahalist aspekti välja ei toodud, kuna programmi maksumus on reeglina olnud koolidele jõukohane.

Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on 82% Eesti koolidest kasutusele võtnud vähemalt ühe kiusamisvastase programmi. 2019. aastal on haridus- ja teadusministeerium eraldanud vastavate programmide toetamiseks eraldanud ligi 550 000 eurot. Eesmärk on, et 2021. aastal kasutaks 85% päevase õppega koole ja 95% koolieelsetest lasteasutustest mõnda teadus- ja tõenduspõhist programmi kiusamise vähendamiseks.