Vabariigi Valitsuse poolt kiirkorras algatatud üleminek eestikeelsele haridusele sätestab tähtajad, kvalifikatsiooninõuded, järelevalve ja karistused, kuid ei lahenda õpetajate puudust ega teisi sisulisi probleeme haridussüsteemis, ütleb endine haridus- ja teadusminister Jaak Aab, kommenteerides Riigikogus vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadust.

“Formaalne, kiirkorras tähtaegadega üleminek tähendab, et hariduse kvaliteet ja õpilaste teadmiste tase võivad langeda nii eestikeelses kui praegu veel venekeelses koolis. Eestikeelne kool peab hakkama saama sellega, et juba järgmisel õppeaastal võib seal hüppeliselt suureneda emakeelena vene keelt kõnelevate laste arv, kellel on äärmiselt keeruline uues õpikeskkonnas hakkama saada. Venekeelne kool seisab silmitsi veel suurema tööjõukriisiga, sest enamus õpetajatest, kes nõuete kohaselt eesti keelt ei valda, lähevad koolist lihtsalt minema. Juba praegu on puudu tuhatkond õpetajat ning vastuvõetud seadus vaid süvendab seda probleemi. Uutele, ülemineku keelenõetele, ei vasta veel 3400 õpetajat. Selle lünga täitmine võtab päris tublisti aega ja kiirkorras seda teha pole võimalik. Järelkasvu koolitamisele tänane valitsus piisavat raha ei eralda ja tähelepanu ei pööra,” lausub Jaak Aab.

Jaak Aabi sõnul on Keskerakond alati olnud eesti keele õpetamise kvaliteedi tõstmise poolt ning näitas seda valitsusvastutust kandes reaalsete tegudega: kiiresti suurendati õpetajakoolitust ning alustati lasteaia ja algkooli eestikeelse õpetaja programmiga. “Eesmärk oli iga aasta leida võimalikult palju õpetajaid, kes õpetaksid eesti keeles igas venekeelses lasteaia rühmas (vähemalt üks õpetajatest) ja algklassidesse eestikeelseid klassiõpetajad. Nelja aastaga suunati sinna 200 õpetajat ning saime positiivset tagasisidet vanematelt ja õpetajatelt. Kahjuks käesoleval aastal seda programmi ei jätkatud,” nendib Riigikogu liige Jaak Aab.

Keskerakonna fraktsioon ei toetanud eelnõu vastu võtmist mitmel põhjusel, ütleb Jaak Aab. “Eriti asjatundmatu on aga pakutud lahendus – tööle võib võtta ajutise üheaastase töölepinguga keskharidusega õpetajad, kes oskavad eesti keelt. Ehk siis õpetaja, kes siiani on viinud õpilased rahvusvahelistele olümpiaadidele ja olnud alati lugupeetud ainetundja, ei tohi enam koolis töötada. Isegi mitte aastase töölepinguga. Aga asemele võib võtta keskharidusega inimese, peaasi, et oskab eesti keelt. Selline ettepanek naeruvääristab hariduse kvaliteeti laiemalt. Samuti on riik loobunud igasugusest vastutusest olukorras, kus õpetajate puudus on juba täna enam kui katastroofiline,” arvustab ta.

Jaak Aab lisab, et Ida-Virumaal töötavatele eesti keelt valdavatele üldhariduskoolide õpetajatele märkimisväärselt kõrgema palga maksmine on poolik lahendus, sest süvendab ebavõrdsust piirkondade vahel. Hariduse ressurss on kui väikseksjäänud tekk, mille eri suundades sikutamine jätab osa koole ja lapsi (ka eestikeelseid) lihtsalt külma kätte.