Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Keskkonnatasude tõstmine praegusel ajal tuleb ära jätta, sest see mõjub eriti rängalt maapiirkondade ettevõtete konkurentsivõimele ja suurendab tööpuudust ning seetõttu teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, lausub Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab.

“Keskkonnatasude tõstmine toob kaasa täiendava maksukoormuse ettevõtetele, mis tuleb lõpptarbijal kinni maksta,” ütleb Jaak Aab. “Vabariigi Valitsus on maksutõusudega ületanud igasuguse piiri. Käibemaksu, kütuseaktsiisi ja riigilõivude tõus ning 2025. aastal lisanduv automaks teenib vaid üht eesmärki – viia ellu Reformierakonna peamine valimislubadus, milleks on jõukaid soosiv tulumaksureform. Igapäevaselt püksirihma pingutavad ettevõtjad ei ole seda ära teeninud.”

Jaak Aabi sõnul puudub valitsusel majanduskriisi tingimustes päästeplaan ning maksukoormuse tõstmine vaid süvendab ebakindlust ja pankrottide arvu. “Nõustun Tallinki juhatuse esimehe Paavo Nõgesega, kelle hinnangul rahva vaesemaks maksustamisest uut majanduskasvu ei sünni ning valitsus peaks esmajärjekorras tegelema investeerimisvõimaluste loomisega. Keskkonnatasude tõstmine on üks paljudest koormistest, millega Reformierakond kompenseerib oma läbikukkunud eelarvepoliitikat,” kritiseerib Keskerakonna aseesimees.

Jaak Aab lisab, et kehtestatav raadamistasu halvendab oluliselt metsaomanike, tootmis- ja tööstusettevõtete ning põllumajandusettevõtete olukorda. “Käesoleval aastal on juba pankrotistunud mitmed puidusektori ettevõtted ja kavandatavad muudatused muudavad nende olukorra veelgi keerulisemaks. Meie ettevõtete toodang ei ole kõrge hinna poolest enam konkurentsivõimeline,” märgib ta. “Eelnõu seletuskiri lubab raadamistasust tuleva täiendava raha suunata metsade taastamisse, aga riigieelarves me seda ei näe.”

Eelnõu järgi tõusevad alates 2024. aasta 1. juulist jäätmete, vee ja välisõhu valdkonnas saastetasu määrad. “Põlevkivitööstuse saastetasud tõusevad tuleval aastal 20 ja 2025. aastal 44 protsenti – nelja aasta kogutõus on rohkem kui 150% protsenti. Kõik selle maksab kinni tarbija. Tegemist on järjekordse läbimõtlemata sammuga,” räägib Jaak Aab.

Tagasiside