Riigikogus ei saanud toetust Vabaerakonna esitatud eelnõu, millega sooviti anda valitsusele vabamad käed omavalitsuste liitmisel. Võimalused kohalike vajaduste ja erisustega arvestamiseks on praegugi seaduses olemas. Omavalitsuste ühinemine ja piiride muutmine läheneb lõpusirgele.

Keskerakonna fraktsiooni liikme Helmut Hallemaa sõnul on haldusreform jõudnud juba nii kaugele, et suur osa linnadest ja valdadest on valitsusele oma vabatahtlikust liitumisest teada andnud. Vaid 26 piirkonnas jätkuvad arutelud. „Praegusel hetkel asjade peatamine või protsessi tagasikeeramine tekitaks totaalse segaduse. On selge, et ükskõik milline reform, ükskõik millisel kujul ja ükskõik kus muudab riigi halduskorraldust ja tekitab paratamatult ka veidi segadust,“ leidis põhiseadusekomisjoni liige.

Hallemaa lisas, et oluline on täna minna haldusreformiga kiiresti edasi just sisus, et järgmise aasta 1. jaanuariks oleksid omavalitsused uutes piirides tugevad, võimekad ja võimalikult iseseisvad, tõesti oma valitsused. „Meie eesmärk on anda omavalitsustele juurde õigusi, et need tõesti oleksid iseseisvamad ja suutlikumad. „Kui võrrelda kas või naaberriikidega, siis meie omavalitsused saavad riigi kogu tulubaasist võrreldes Soome, Rootsi või Taaniga kaks korda vähem raha ehk siin on meil veel pikk maa minna,“ rõhutas Hallemaa.

Poliitik märkis, et peamine põhjus, miks haldusreformi puudutav eelnõu tagasi lükati oli see, et kui valitsus hakkab keset protsessi reformi põhireegleid muutma, ei too see mitte kellelegi kasu. Ta lisas, et selgus saabub peagi ka nendes 26 kohas, kus arutelud veel toimuvad. „Valitsus on oma sõna öelnud ning nüüd on kohalikel volikogudel aeg teha oma ettepanekud, seejärel saab valitsus teha lõplikud kaalutletud otsused“ lisas Hallemaa.