Enn Eesmaa: Eesti ei tohi lasta välismaistel komplimentidel end pimestada
Paljud Euroopa riigid tunnevad Eesti edusammude ees aukartust, kuid tunnustavad sõnad ei tohi meid kõrvale kallutada tänastest vajakajäämistest, mis meie inimeste ja ettevõtete toimetulekut mõjutavad, rõhutas Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Enn Eesmaa täna parlamendis peetud arutelul valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel.
“Komplimente on kena kuulda, kuid meie peame lähtuma tänastest realiteetidest, mis paraku viitavad probleemidele,” nentis Enn Eesmaa. “Majandus on langenud ligi kaks aastat järjest, töötute armee kasvab ja eksport väheneb. Need on vaid mõned väljakutsed, millega Eesti silmitsi seisab ja millele tänane valitsus ei ole lahendusi pakkunud. Prognooside kohaselt läheb järgmisel aastal olukord veelgi keerulisemaks. Näiteks kodumaist toitu eelistab vaid kolmveerand eestimaalastest – viimati olime samal tasemel kakskümmend aastat tagasi – ja välismaistes poekettides on kohalikke tooteid juba alla poole. Eesti konkureerib Euroopa Liidu turul teiste liikmesriikidega, kelle käekäik ei ole nii murettekitav. Seega tasuks meil ehk avarama pilguga ringi vaadata ja teiste riikide edukogemusest õppida.”
Eurostati rahulolu indeksi kohaselt on Eesti riikide arvestuses küll Baltimaade liider, kuid Enn Eesmaa sõnul ei tohiks see teadmine meid liigselt uinutada. “Peaksime vaatama edetabeli tipus olevate Soome, Austria ja Poola poole, kus peetakse jõukusest olulisemaks haridust, perekonnaelu ja tervist soodustavaid faktoreid. Eestil on nendes valdkondades arenguruumi, mida saab muuta näiteks maksusüsteemi kaasajastades,” märkis Keskerakonna juhatuse liige.
Enn Eesmaa lisas, et Euroopa Liidu riikide Ukraina igakülgne toetamine on kahtlemata vajalik, kuid selle raames ei tohi ära unustada Eesti inimeste ja ettevõtete hakkamasaamist. “Ukrainas toimuv mõjutab kogu Euroopa julgeolekut ja tulevikku. Tuleb töötada selle nimel, et kõik riigid tunnetaksid ühiselt seda vastutust ja teeksid jõukohaseid pingutusi sõja lõpetamiseks nii idapiiri-äärses Eestis kui ka Pürenee poolsaarel,” rääkis saadik.