Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Enn Eesmaa ütles täna välispoliitika arutelul, et Eesti üks peamisi välispoliitilisi ülesandeid on ära kasutada võimalused Eesti esindajate määramisel Euroliidu esindusorganeisse ning ennekõike Euroliidu välisteenistusse.

„Riigikogu välis- ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmena tean, et sellekohaseid ettepanekuid on tehtud, kandidaate on koguni nimekirja jagu, kuid senine ebaedu peab välisministeeriumi innustama alustatud tööd intensiivsemalt jätkama,“ märkis Eesmaa riiklikult olulise küsimuse arutelul. „Leedulaste eksvälisminister Vygaudas Ušackas juba töötab Kabulis Euroopa Liidu saadikuna.“

Eesmaa rõhutas ka vajadust Eesti aktiivsema välismajanduspoliitika järele. „Sellekohane töö on iseäranis keeruline, sest me liitlased välispoliitilistes küsimustes on tavaliselt Eesti karmid konkurendid välismajanduspoliitiliste eesmärkide saavutamisel,“ tõdes Eesmaa. „Ekspordivõimalusi tuleb otsida mitte pelgalt Euroliidus vaid ka mujalt, kasutades Euroopa Liidu sõlmitud vabakaubanduslepinguid. Viimasel ajal on Euroopa eksport eriliselt keskendunud kõrgema lisandväärtusega kaupade sektorile, mis hõlmab ka Eestile traditsiooniliselt edukat puidu-, elektroonika- ja masinatööstust. Meid tuntakse toimeka IT-maana, sellekohaseid teenuseid aga tasub siiski tulevikuski reklaamida ja müüa ning Eesti saatkonnad ja majandusdiplomaadid peavad senisest rohkem pingutama.“

Eesmaa sõnul oleks Eestil võimalik senisest rohkem kasu lõigata Euroopa Liidu ja Venemaa üha arenevaist suhetest. „Meile sobib Brüsseli keskendumine kaubandussuhetele, koostööle kliimaküsimustes ja energiasektoris, vastu ei saa olla ka viisadialoogi jätkumisele ning Euroopa Liidu ja Venemaa uue lepingu läbirääkimised,“ märkis Eesmaa. „Loomulikult rõhutatakse jätkuvalt Venemaa kui õigusriigi põhimõtete kinnistumist, mille lahutamatuks osaks on inimõiguste järgimine kõikjal ning kõiges.“

Tagasiside