Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Täna läbis Riigikogus esimese lugemise tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt äriühingute juhatuse liikmed ning füüsilisest isikust ettevõtjad saavad end Töötukassas arvele võtta. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Dmitri Dmitrijevi sõnul on muudatused mõeldud ühtlustamaks töötute õigusi.

Dmitrijevi sõnul jõustusid 2014. aastal seadusemuudatused, mille kohaselt Töötukassa ei võtnud enam arvele ega teinud väljamakseid töötutele, kes olid pärast põhitöö kaotamist mõne ettevõtte juhatuse liikmed, kuid ei saanud selle eest tasu. Ettepaneku ühtlustada töötute õigusi ning muuta seadust nii, et ei oleks vastuolusid Eesti Vabariigi põhiseadusega, tegi õiguskantsler juba 2015. aasta lõpus. „Paraku hakati selle küsimusega tõsiselt tegelema alles pärast valitsuse vahetumist ning tänaseks päevaks on Riigikohus teinud otsuse, millega tunnistab seni kehtiva seaduse sätted põhiseadusvastaseks,“ sõnas Dmitrijev. Poliitik lisas veel, et arvestades antud vastuolu oli otsustatud seaduse viimine kooskõlla põhiseadusega. „Muudatused lubavad isikutel, kes on mõne äriühingu juhatuse liikmed, kuid on kaotanud oma põhitöökoha ning ei saa äriühingu juhatuse liikmeks olemise eest tasu, registreeruda töötuna ning arvestada töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse väljamaksetega,“ selgitas tööturgu puudutavate muudatuste sisu sotsiaalkomisjoni liige Dimtri Dmitrijev.

Dmitrijev lisas, et praegu kehtiv seadus praktiliselt jagab töötud nn õigeteks ja valedeks ning loob ühiskonnas olukorra, kus riik ühelt poolt edendab ettevõtlustegevust, kuid teiselt poolt karistab selle eest. „Eestis on töötuskindlustuse süsteem tehtud kohustuslikuks. Äriühingu juhatuse liikme põhitöökoha tasust peetakse kohustuslikus korras kinni ka töötuskindlustusmaksu, nagu ka kõikide teiste töötajate tasudest, kuid kriisiolukorras ei saa see isik, erinevalt teistest maksumaksjatest, end Töötukassas arvele võtta,“ sõnas Dmitrijev.

Riigikogu saadik märkis veel, et kavandatud muudatused mõjuvad positiivselt tööturule, sest peale äriühingute juhatuse liikmete kuuluvad eelnõu kohaselt sihtrühma ka FIE-d ning nende abikaasad, kes on tööga hõivatud nende ettevõtte tegevuses. „Ekspertide prognooside kohaselt suureneks pärast seaduse muutmise seaduse jõustumist registreeritud töötute arv äriühingu juhtide võrra perioodil 2018.-2020. aastal ligikaudu 1100-1200 isiku võrra nende hulgast, kes varem jäi riigi toetusest täielikult ilma. Seejuures saavad töötuskindlustushüvitise väljamaksetega arvestada nendest ligikaudu 900 isikut, kellel on vähemalt 12 kuud kindlustusstaaži viimase 36 kuu jooksul ning täidetud on sunnitud töötuse nõue.

Töötukassa prognoosi kohaselt on äriühingu juhtide arvele võtmise kulud 2018. aastal 9,4 mln eurot, 2019. aastal 10,0 mln eurot ning 2020. aastal 10,5 mln eurot. 

Tagasiside