Keskerakondlasest Riigikogu liikme Dmitri Dmitrijevi sõnul pärsib meie regionaalset arengut asjaolu, et keerulisemad piirkonnad ei saa ettevõtluse arendamiseks piisavalt toetust võrreldes suurte keskustega, nagu Tallinn või Tartu. „Eelpool nimetatud piirkondades finantseerivad pangad tööstusprojekte hea meelega, kuid piirkonnad nagu Ida-Virumaa on tööstusprojektidele raha saamine tunduvalt raskem.“

„Turul valitseva tõrke pärast on pankade peamiseks mureks kinnisvara turuväärtuse küsimus võrreldes ehitushinnaga, mis võib osutuda näiteks Ida-Virumaal ehitushinnast kuni 50% madalamaks. Arusaadavalt kaasnevad pankade poolt sellega ka ettevõtetele kõrgemad tootlikkuse nõuded, lühemad tasuvusajad, suurem omafinantseeringu nõue, kõrgemad intressimäärad ja lisatagatise nõuded,“ sõnas Dmitri Dmitrijev. Tema sõnul on paljudel ettevõtjatel piirkonda investeerimisel küll huvi olemas, kuid pärast sellist uudist ei nähta sellel enam mõtet.

Teemat arutati ka 23. jaanuaril toimunud kohtumisel Riigikogu rahanduskomisjoni ning Pangaliidu esindajate vahel, kus samuti rõhutati ekspordi arengusse panustavate investeeringute tähtsust. Võimalike lahenduste osas pidasid osapooled sellel nädalal jätkukohtumise. „Ühe variandina vaadeldi koostööd Pangaliiduga Kredexi ja MESi meetmete parandamiseks, mis omakorda aitavad arendada ka maapiirkondade tööstust. Kredexi/MESi koostöö on üldjoontes olnud edukas ning siin on võimalik seda edulugu jätkata,“ arvas Dmitrijev. Ta lisas, et peale meetmete välja töötamist on võimalikku lahendust plaanis arutada ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis.

„Riik on võtnud täna eesmärgi aidata järele nõrgemaid Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti piirkondi, sooviga arendada ettevõtlust ning luua juurde töökohti. Paraku ei ole seda võimalik teha enne, kui me ei suutnud lahendada seda probleemi. Peame tõsiselt suhtuma tegevustesse, mida oleks võimalik ette võtta ettevõtluse ja eksporditava tööstuse arengu toetamiseks nii Ida-Virumaal, kui ka teistes Eesti piirkondades,“ lisas Dmitrijev lõpetuseks.