Anneli Ott: omavalitsused saavad vajalike investeeringutega jätkata ja majandust turgutada
Riigikogus läheb teisipäeva esimesele lugemisele seaduseelnõu, mille tulemusel võimaldatakse kohaliku omavalitsuste üksustel suurendada netovõlakoormuse piiri.
Eelnõu seletuskirja järgi tõstis riigikogu kevadel 2020. ja 2021. aastaks laenupiirangu 80 protsendi peale. Nüüd on kavas pikendada laenupiirangu leevendust 2027. aasta lõpuni, et võimaldada omavalitsustele sujuv võlakoormuse vähendamine.
Keskerakonna omavalitsuskogu juhi Anneli Oti sõnul tuleb kevadise seadusemuudatusega veel samm edasi liikuda. “Esialgu netovõlakoormuse piirmäära liigutati 60 protsendilt 80-ni, mis oli igati positiivne otsus, et Eesti linnad ja vallad saaksid kriisist tulenevalt viia ellu vajalikud investeeringud ning turgutada majandust. Kui aga 2022. aastal oleks piirmäär kukkunud taas 60 protsendini, siis selline üleminek oleks omavalitsustele selgelt liiga järsk,“ ütles Ott. lisades, et pikem periood võimaldab omavalitsustel langetada laenukoormust 60 protsendini järk-järgult.
„Viimastel aastatel on riik kohalike omavalitsuste võimekusse tugevalt panustatud, tänu millele on ka nende netovõlakoormused eelnevate aastatega võrreldes väikseimad. Prognooside kohaselt on aasta lõpuks omavalitsuste keskmine netovõlakoormus 22 protsenti, mistõttu pole alust karta, et laenu võtmine võiks viia mõne Eesti linna või valla finantsraskustesse,“ sõnas Ott.
Eestis on 79 kohalikku omavalitsust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks.