Turvaline ja lapsesõbralik Eesti on iga lapse õigus ning meie kõigi kohustus ja võimalus. Lisaks on laste kõrval väga oluline pidada meeles ka vanavanemaid, ütles Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Andrei Korobeinik Riigikogus esimese lugemise läbinud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (172 SE) kohta. Eelnõu näeb ette lisada lipupäevana riiklike tähtpäevade hulka 1. juunil tähistatav lastekaitsepäev ning samuti muudetakse lipupäevaks vanavanemate päev, mida tähistatakse septembrikuu teisel pühapäeval.

“Lastekaitsepäeva riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks muutmine on märgiline samm selles suunas, et pöörata tähelepanu laste õigustele ja väärtustada lastega töötavaid spetsialiste,” lausus Korobeinik. “Vanavanemate päeva tähistatakse juba praegu Eestis riikliku tähtpäevana, kuid mitte lipupäevana. Laste kõrval on väga oluline pidada meeles ka vanavanemaid, mistõttu on asjakohane muuta analoogselt lastekaitsepäevaga ametlikuks lipupäevaks ka vanavanemate päev.”

Korobeiniku sõnul kannab otsus hakata tähistama lastekaitsepäeva riikliku tähtpäevana endas sõnumit, et ühiskonnas on lapsed väärtustatud samamoodi kui emad, isad ja vanavanemad – on ju ka neil oma riiklik tähtpäev. “Kuna sarnase sisuga eelnõud esitasid ka Riigikogu opositsioonierakonnad, siis on mul hea meel tõdeda, et parlament on selles küsimuses sama meelt,” märkis Korobeinik. “Lastekaitsepäeva tähistamine on saanud Eestis tugevaks tavaks. Nii perekonnad, kogukonnad kui ka omavalitsused korraldavad lapsi rõõmustavaid üritusi. Lastekaitsepäev on nagu rahvapüha, mille muutmine riiklikuks tähtpäevaks ja ametlikuks lipupäevaks on igati põhjendatud ja loogiline.”

Lastekaitsepäeva tähistamine sai alguse 1925. aastal Genfis toimunud ülemaailmsel konverentsil. Vanavanemate päeva tähistatakse kas riikliku tähtpäevana või rahvuspühana ka Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Prantsusmaal, Itaalias, Poolas ja Inglismaal.

Tagasiside