Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Koalitsioonierakondade otsus mitte toetada toiduainete käibemaksu alandamist 5 protsendile näitab nende elukauget suhtumist ja jõukaid soosiva maksupoliitika jätkumist, ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Andrei Korobeinik pärast seda, kui parlament ei toetanud antud ettepanekut.

“Toiduained on viimase aasta jooksul tuntavalt kallinenud ja paraku ei ole lähitulevikus näha hinnakasvu pidurdumist. Näiteks möödunud aasta augustiga võrreldes on liha ja lihatooted kallinenud 14,9 ning piim, piimatooted ja munad 10,9 protsenti. Kui Rootsi valitsus kaalub erinevaid maksualandusi, siis Reformierakonna juhitav valitsus käib vastupidist teed. Jaanuarist kehtima hakkav käibemaksu tõus kergitab toiduainete hindu veelgi,” rääkis Andrei Korobeinik.

Andrei Korobeiniku sõnul kannatavad hinnatõusu all kõige enam vaesemad elanikkonna kihid, kes kulutavad toidule märkimisväärse osa oma sissetulekust. “See toob kaasa ebavõrdsuse suurenemise Eesti ühiskonnas. Eesti on üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kus ei rakendata toiduainetele käibemaksu soodusmäära. Käibemaksu vähendamine tähendab, et näiteks 500 euro asemel tuleks toidu eest maksta 420 eurot,” märkis Andrei Korobeinik.

Andrei Korobeinik tõi välja, et enamikes Euroopa riikides kehtib toiduainetele madalam käibemaksumäär ja ka Eesti peaks kiiremas korras seda teed minema. “Soomes on toiduainete käibemaks 14, Rootsis 12, Lätis 5 ning Hispaanias ja Itaalias hoopis 4 protsenti. Toit on perede jaoks vältimatu kulu ja see ei tohi muutuda luksuskaubaks,” rõhutas Keskerakonna juhatuse liige. “Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 saadikud jätsid hääletamata ning näitasid selle sammuga, et toiduainete kättesaadavamaks tegemine neile korda ei lähe.”

“Uuringud näitavad, et hinnaralli mõjutab oluliselt ka toidukaupade tarbimist – inimeste ostukorvis kasvab soodushinnaga ja odavamate toodete osakaal, mis omakorda avaldab mõju elukvaliteedile. Eestimaalased eelistavad kodumaist toitu, kuid on samas väga hinnatundlikud. Importkauba hinnasurve tingimustes töötab suur osa Eesti toiduainetetööstusest ellujäämise piiril. Valdavalt tegutsevad siinsel turul oma toodangut müüvad välismaised toiduainete tootjad koduriigi poolt pakutavatel soodustingimustel,” lisas Andrei Korobeinik.

Tagasiside