Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Andrei Korobeinik andis täna üle otsuse eelnõu teha Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja seaduse eelnõu, millega kehtestatakse ajutine solidaarsusmaks Eesti pangandussektorile aastateks 2024–2027.

“Eesti riigi rahaline seis on niivõrd trööstitu, et õpetajate palgatõusuks ei leita isegi 10 miljonit eurot. Suurtest taristuinvesteeringutest ja elektrivõrkude korrastamisest ei ole mõtet rääkidagi. Kui maksustada Eestis tegutsevate pankade aastased kasumid 50 protsendi ulatuses, saame korraga lahendada mitu probleemi,” lausus Andrei Korobeinik.

Keskerakonna juhatuse liige on seisukohal, et maksu tuleb küsida sealt, kus raha on. “Täiesti vale on kaks aastat kestnud majanduslanguse ja suureneva tööpuuduse tingimustes maksustada tavainimesi, halvendades niiviisi nende toimetulekut. Pangandussektori tulud on suurenenud eelkõige euribori tõusu tulemusel. Näiteks Swedbank teenis mullu Eestis puhaskasumit 385 miljonit eurot, mis on ligi kaks korda rohkem kui aasta varem. Sarnast kasumi kasvu näeme ilmselt ka teiste pankade puhul, sektori kogukasum ületab prognoosi kohaselt miljardi euro piiri,” rääkis Andrei Korobeinik.

Saadik tõi välja, et ajutine maks ei avalda märkimisväärset negatiivset mõju pankade võimele väljastada laene või pakkuda muid finantsteenuseid. “Eesti kliendid maksavad oluliselt kõrgemat laenuintressi kui Skandinaavia kodanikud ja tagasimaksete distsipliin püsib kõrge hoolimata halvenenud majandusolukorrast. Eelmise aasta pankade majandusnäitajate põhjal saaksime riigieelarvesse täiendavalt 500 miljonit eurot. Seda saab kasutada sotsiaal- ja haridusprojektide, samuti infrastruktuuri ning keskkonnasäästlike algatuste rahastamiseks. Pangandussektor on üks väheseid, mis on suutnud keerulisel majandusperioodil suurendada oma kasumlikkust. Seetõttu on asjakohane, et nad annavad suurema panuse ühiskondlike hüvede rahastamisse, eriti ajal, mil paljud teised sektorid ja ühiskonna liikmed on raskustes,” ütles Andrei Korobeinik.