Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Täna pole mingit vajadust vaenukõne seaduse järele sellisel kujul, nagu seda soovitakse pakkuda, sest see vaid külvab segadust ja suurendab kohtute koormust, ütles Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart pärast täna toimunud teemakohast istungit.

“Justiitsminister Kalle Laanet ei osanud veenvalt selgitada, mis probleemi vaenukõne eelnõu lahendab või kuidas seadus reaalselt toimima hakkab. Ma ei näe vajadust selle sätte järele, seda enam, et eelnõu on liiga abstraktne ja laialivalguv. Karistamiseks piisab sellest, kui mõni inimene ehmub või solvub. Väide, et vaenukõne praktika hakkab kujunema kohtus, on teravas vastuolus õigusriigi põhiprintsiibiga ja põhiseadusega, milleks on õigusselguse tagamine,” kritiseeris Anastassia Kovalenko-Kõlvart. “Seaduste mõte seisneb eelkõige selles, et ennetada probleeme ja võimalikke vaidlusi, mitte vastupidi. Eriti oluline on see karistusõiguse puhul, kus inimene peab aru saama, mis on lubatud ja mis mitte.”

Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul tuleb nõustuda president Alar Karisega, kes rõhutas sügisistungjärgu avaistungil peetud kõnes, et Euroopa Liidu õiguse kõrval seob meid ka Eesti põhiseadus. “Peame endilt kriitiliselt küsima, kas pakutud eelnõu on kõige parem viis eesmärgi saavutamiseks?” arutles ta. “Täna on meil vaenu õhutamine juba täpselt reguleeritud ja inimesi saab karistada konkreetsete tagajärgede puhul, nagu oht isiku elule, tervisele või varale. Uute karistuste väljatöötamise asemel võiksime pigem olla eeskujuks sõnavabadusega.”

“Vaenukõne eestvedajad ei ole suutnud tuua viimase kümne aasta ajaloost ühtegi näidet, kus sätet sellisel kujul reaalselt vaja oleks olnud,” lisas Anastassia Kovalenko-Kõlvart. “See on ka põhjus, miks peame kriitiliselt suhtuma meile Euroopa Liidu õigusaktide näol pealesurutud eelnõudesse, kuna need ei arvesta riigi kultuuriliste ja ajalooliste eripäradega ega meie põhiseaduse ja karistusõiguse alusprintsiipidega.”

Anastassia Kovalenko-Kõlvart tegi komisjonile ettepaneku tellida Riigikogu õigusosakonnast õiguslik analüüs uurimaks, kas eelnõu on kooskõlas põhiseadusega. “Paraku hääletasid koalitsiooni kuuluvad saadikud selle maha nagu ka ettepaneku teha avalik istung koos huvirühmadega,” rääkis ta.

Tagasiside