Tekkinud on kummastav olukord, kus valitsus lükkab pidevalt edasi tervishoiu rahastamise arutelu, kuid samal ajal liigutakse suhkrumaksuga jõudsalt edasi, ütles Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart parlamendis peetud riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" arutelul.

“Vägisi jääb mulje, et Reformierakond kutsub teiste erakondade ministreid laua taha ainult siis, kui pakkumisel on järjekordne huvitav maks, mis aitaks riigieelarvet täita. Võimalik, et selline ülesanne on antud igale valdkonnale – leidke Exceli tabeli jaoks vajaminevad vahendid ja alles siis võime arutada teie valdkonna rahastamist,” rääkis Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Keskerakonna saadiku sõnul on Kaja Kallas korduvalt väitnud, et maksudega sotsiaalpoliitikat ei tehta. “Nüüd ei näe peaminister probleemi selles, et hakata maksudega korraldama meie tervisepoliitikat. Kahjuks tegelikkuses kasutatakse küüniliselt ära noorte ülekaalulise probleemi riigikassa täitmiseks. Kui oleks reaalne mure koolilaste tervise pärast, siis tuleks pakkuda terviklikke lahendusi. Miks ei ole näiteks tõstetud koolilõuna toetust, mis on hetkel 1 euro, et lapsed saaksid tervislikumat toitu koolis? Miks ei tehta midagi laste liikumisharjumuste edendamiseks? Miks pole alandatud juur- ja köögiviljade käibemaksu?”

Anastassia Kovalenko-Kõlvart lisas, et parim näide Reformierakonna tegelikust suhtumisest tervishoidu on Tallinna Haigla. “Keskerakonna ministrid lahti päeva pealt lahti ja viis Reformierakonna ministrit tegid otsuse jätta Tallinna Haigla ilma Euroopa rahadest, mis olid Euroopa Komisjoni poolt Eestile ette nähtud. Lihtsalt poliitilise ärapanemise jaoks tehti meie riigi ja meie jätkusuutliku tervishoiupoliitika suhtes väga kahjulik otsus. Kannatajaks on meie arstid ja patsiendid, kes on kaasaegseid tingimusi pikalt oodanud.”

Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et tervishoid tuleb üles ehitada kolmele sambale, milleks on kestlik ja jätkusuutlik tervishoiu rahastamismudel, kvaliteet ning ennetus. “Eestit kimbutab tervishoiutöötajate süvenev puudus, piisavalt ei pöörata tähelepanu haiguste ennetamisele ja varajasele avastamisele, suur hulk lapsi ei käi tervisekontrollis ning isegi kõiki võrdselt kohtlev hambaravihüvitis osutus tegelikkuses ebavõrdseks, sest see ei jõua inimesteni, kes vajavad riigi tuge kõige enam. Toetan Riigikontrolli auditis välja toodut, et Eestis ei ole puudu analüüsidest ega suurest pildist, vaid vajaka on just kokkulepitud eesmärkide rakendamise oskusest, võimekusest ja julgusest. Tänasel valitsusel need prioriteedid ja omadused paraku puuduvad,” nentis ta.

Tagasiside