Reformierakonna ettepanekul muudetud seadus, mille tulemusel saab Keit Kasemetsast riigisekretär, on ohtlik pretsedent ja paneb aluse uuele poliitilisele kultuurile, lausus Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

“Reformierakond lasi muuta seadust ainult selleks, et teha Keit Kasemetsast, kellel puudub vastav haridus, riigisekretär ja politiseerida tippametikoht. Peaminister Kristen Michali väide, et riigisekretär pole enam jurist, vaid manager, ei pea paika, sest selles osas pole mingit seadusemuudatust tehtud. Jätkuvalt seisab seaduses, et riigisekretäri roll on eelnõude põhiseaduslikkuse kontroll. Peaministri jutt on silmakirjalik, ta lihtsalt soovis panna riigisekretäriks inimese, kes aitas teda ka koalitsioonikõnelustel.”

Kovalenko-Kõlvarti sõnul on Eestis seni kehtinud põhimõte, et tippametikohad on apoliitilised, kuid Reformierakonna initsiatiivil on tänane valitsus seda tendentsi murdmas. “Ametkonna roll on muuhulgas tasakaalustada poliitikat – tagada stabiilsus, järjepidevus riigi juhtimises ja kriitiline mõtlemine ning julgus seda kriitikat avaldada. Täna kahjuks seda järjepidevust soovitakse lammutada,” nentis Keskerakonna saadik. “Ungari on viimastel aastatel teinud ridamisi seadusemuudatusi, kus on kohandatud riigiteenistusse nõuded vastavalt valitseva partei soovidele. Ja mis on selle tulemus? Selle tulemusena on ühiskonna usaldus riigi institutsioonide vastu langenud drastiliselt.”

Kovalenko-Kõlvart lisas, et Reformierakonna korruptsioonihõnguline tegevus vähendab inimeste usaldust riiklike institutsioonide vastu laiemalt. “Hiljuti avaldatud korruptsiooniteemalisest küsitluse põhjal arvasid pooled vastanutest, et ametiasutuste otsused pole vabad onupojapoliitikast. Ja kust selline tunnetus ühiskonnas tekib? Just läbi selliste seadusemuudatuste,” rääkis ta.