Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Rail-Balticust on saanud Tallinn-Häädemeeste
Eesti valmistub tellima Rail Balticu jaoks 60–75 miljoni euro väärtuses uusi ronge, teadmata, kust Eesti leiab puuduoleva rahastuse ning kas Läti jõuab oma raudteetaristuga valmis 2030. aastaks, tõdes Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart pärast tänast istungit.
“Elroni ja Rail Baltic Estonia esindajad tunnistasid istungil, et nende rongidega hakatakse sõitma vaid Eestis ning pole kindlust, et nad hakkavad sõitma kaugemale. Põhimõtteliselt oleme ehitamas mitme miljardi eest raudteed ja tellimas 70 miljoni eest ronge, et sõita Tallinnast Läti piirini. Lisaks kulub iga aasta 50 miljonit eurot selle kõige ülevalpidamiseks,” tõdes Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
“Riik on tellimas ronge, kuid meil on jätkuvalt teadmata, kust tuleb puuduolev raha Eesti lõigu ehitamiseks, milleks läheb vaja ca 1,8 miljardit eurot,” jätkas ta. “See võib omakorda tähendada, et rongid jäävad seisma. Selline olukord juhtus juba Tallinn-Tartu rongidega, kus turvangusüsteemide paigaldamine raudteel ei saanud õigeks ajaks valmis ning rongid on jäänud seisma, tekitades maksumaksjale kahju.”
Läti parlamendi Rail Balticu uurimiskomisjoni esimees tunnistas istungil, et enne 2035. aastat lõunanaabrite juures raudteed ei tule. “Samuti avaldas ta imestust, miks tellib Eesti rongid juba praegu ja eraldi, mitte ei soovi korraldada ühishanget teiste riikidega. Eraldi hanke korraldamine tähendab ka suuremat riski, et hiljem tuleb kohandada üle piiri sõitvate rongide signalisatsiooni ja elektrifitseerimist,” lausus Keskerakonna saadik.
Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul puudub Eestil jätkuvalt varuplaan juhuks, kui planeeritud trass ei valmi täies mahus kokkulepitud ajaks. “Kliimaministeerium jätkuvalt ei soovi näha reaalset olukorda ning neil siiani puudub riskianalüüs ja varuplaan olukorraks, kus Eesti omalt poolt ehitab taristu valmis, kuid naaberriigid jäävad ajagraafikust maha. Kõik riskid jäetakse täna maksumaksja õlule ega ole arvutatud, milline on võimalik kahju,” märkis ta. “Samuti ei ole Kliimaministeerium analüüsinud kaasvastutuse küsimust olukorras, kus üks riikidest ei täida oma kohustusi tähtajaliselt.”
Anastassia Kovalenko-Kõlvart lisas, et Läti parlamendi uurimiskomisjoni esimehe hinnangul näitab Eesti kilomeetri ehitushinda liiga madalana, mis ei pruugi vastata reaalsele turuolukorrale. “Tekitab küsimusi, kui keskmine hind Euroopas kiirraudtee ehitamisel on vähemalt 15 miljonit, kuid Eestis näidatakse kilomeetri hinnaks 8 miljonit. Kas see tähendab, et ühel hetkel lisanduvad täiendavad kulud, mida ei ole sisse arvutatud?” küsis Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
