Aleksander Tšaplõgin: Kaja Kallas astub vana reha otsa
Kaja Kallase valitsus tõstab majanduslanguse ajal makse ja kärbib kulutusi, korrates sama viga mida Andrus Ansip 2008. aasta kriisi ajal, mis viis Eesti väga sügavasse majanduslangusse, ütleb Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Aleksander Tšaplõgin.
“Täna, kui Eesti majandus langeb kuuendat kvartalit järjest, kordab Kallas tuima järjekindlusega Ansipi möödalaskmist, jättes ettevõtted toetusest ilma ning süvendades kärbete ja maksutõusudega majanduskriisi. Ainuüksi Harjumaal on registreeritud töötute arv viimase nädala jooksul suurenenud ligi 350 inimese võrra, üleriiklikult läheneb töötute hulk 50 000 piirile. Kaja Kallas astub vana reha otsa ja tal ei ole kavatsustki oma tegevust korrigeerida,” lausub Tšaplõgin.
Parlamendisaadiku sõnul küsis ta hiljuti Riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul Kaubandus-Tööstuskoja tegevjuhilt Mait Paltsilt, kuidas maksutõusud ja kärped majanduskasvu mõjutavad. “Vastus oli lühike: negatiivselt. Näidet ei pea kaugelt otsima – 2008. aastal kuulutas Ansip algava majanduslanguse taustal valitsuse peamiseks ülesandeks riigieelarve tasakaalustamise,” meenutab Tšaplõgin. “Selle saavutamiseks asus valitsus tõstma makse ja kärpima valitsuse kulutusi. Rahast, mis on majanduse peamine mootor, hakkas tohutult puudus olema. Tulemuseks oli SKP langus 20 protsendile ja tööpuuduse tõus samale tasemele. Need Euroopa riigid, kes läksid teist teed ja asusid oma ettevõtteid toetama, said toonase kriisi taustal palju paremini hakkama. Näiteks Saksamaal investeeris riik majandusse 500 miljardit eurot. SKP langus selles riigis oli toona vaid 2,3 protsenti.”
Eesti riigi eelarvepositsiooni aitaks Tšaplõgini hinnangul parandada ja maksutõuse vältida, kui valitsus võtaks vastu otsuse kehtestada ajutine maks rekordkasumeid teenivatele pankadele. “Ma ei mõista, miks vaatab valitsus tegevusetult pealt, kuidas pangad meie inimeste arvelt sadu miljoneid eurosid lisatulu teenivad. Leedus on pangamaks kasutusel ja see ei ole sealsele majanduskeskkonnale negatiivset mõju avaldanud. Hiljuti avaldatud Baltimaade suurettevõtete seas läbi viidud küsitluse tulemustest selgus, et Leedust on saamas Balti majandusliider,” räägib Tšaplõgin.