Riigikogu Keskerakonna, Isamaa ja EKRE fraktsioonid andsid täna menetlusse eelnõu, millega annavad Vabariigi Valitsusele ülesandeks töötada välja Eesti keele arengukava aastateks 2021-2035. Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul peavad keelepoliitikaga seotud eesmärgid olema pikemaajalisemad ja laiemad, kui ainuüksi haridussüsteemi eestikeelseks muutmine.

„Eesti keel on meie ühiskonnas peamine teabe,- haridus,- ja töökeel, mistõttu peame mõtlema ka sellele, kuidas tagada, säilitada ning tugevdada selle elujõudu. Keelepoliitika puhul on oluline vaadata laiemat pilti, sest sellest sõltub eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade,“ sõnas Must.

Eesti keele arengukava aastateks 2021-2035 seab Musta sõnul keelepoliitika arendamisel uusi sihte. „Olulisele kohale tõstame eesti keele digiarenduse, et kindlustada selle elujõud digimaailmas. Luua nüüdisajastatud, kättesaadavaid ja mugavalt kasutatavaid sõnastikke, andmebaase, digitaalseid keelekorpuseid. Toetada eestikeelset haridust ja selle õpet alates alusharidusest, mis tagaks piisava keeleoskuse jätkata õpinguid järgmistel haridustasemetel ja elukestvas õppes. Tõhustada meetmeid eesti keele kasutamise suurendamiseks Ida-Virumaal ja palju muud,“ selgitas professorina tuntud riigikogu liige.

„Keelepoliitikas pole võimalik teha järske manöövreid, mida soovib riigikogu suurim opositsioonierakond, soovides, et eestikeelsele haridussüsteemile üleminek toimuks juba järgmisel aastal. Paraku pole üleöö võimalik leida nii vajalikke õppematerjale kui ka õpetajaid. On ilmselge, et Reformierakond, kes oli valitsuses pea 20. aastat ja ei liigutanud selle kohapealt lillegi, soovib nüüd koguda vaid poliitilisi punkte, “ sõnas Aadu Must.