Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, millega muudetakse hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldust ja rahastamist. Seadusmuudatuse eesmärgiks on korrastada üleüldist haridussüsteemi ning pakkuda paremat tuge erivajadustega õpilastele. Samuti võeti vastu erakooliseadus, millega luuakse senisest soodsamad alused erakoolide tegevuskulude katmise toetamiseks riigieelarvest.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul tehti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse koostamisel koostööd ka sotsiaalkomisjoniga, sest tegemist ei ole pelgalt haridusküsimusega. „Iga lapse vajadus õpingutel on erinev ning seetõttu on oluline, et riik koos kohalike omavalitsustega tugisüsteeme võimaldaks. Kahe komisjoni koostöö lisas kindlasti kvaliteeti ja andis tulemustlikkust juurde,“ sõnas Must. Riigikogulane lisas, et see oluline otsus ei ole siiski finiš, vaid väike ja vajalik vaheetapp.

Seaduse jõustumisel suunatakse omavalitsustele ja eraüldhariduskooli pidajatele riigieelarvest täiendavalt 23 miljonit eurot. Lisaraha võimaldab pakkuda õpet väiksemates rühmades, kaasata tugispetsialiste või abiõpetajaid. Parema ning jätkusuutlikku õppevara ja õppekeskkonna tagamiseks panustab riik lähiaastatel veel täiendavalt ligi 25 miljonit eurot.

Teiseks võeti vastu ka erakoolide seadus, millega luuakse senisest soodsamad alused erakoolide tegevuskulude toetamiseks riigieelarvest. Aadu Musta sõnul oleksid paljud erakoolide õpilased kehtinud seaduse järgi jäänud alates 2020. aastast ilma toetuseta. „Riigipoolse toetuse saamiseks peavad erakoolid hoidma õppemaksu madalal, pakkuma kvaliteetset õpet, tagama hariduskulude läbipaistvuse ning investeerima kogu teenitud kasumi tagasi kooli tegevusse. Erakoolidel, kes määratud tingimusi ei täida, on võimalik saada kuni 2020. aastani 75 protsendilist tegevuskulu toetust ning seejärel kahe aasta jooksul oma tegevus eelnõus kehtestatavate nõuetega kooskõlla viia, “ütles Keskerakonda kuuluv Aadu Must.