Eesti teadus- ja arendustegevus on rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud hoolimata sellest, et riiklikus rahastamises esineb mõningaid vajakajäämisi, ütles Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must parlamendis peetud arutelul.

“Võrdleksin Riigikogu liikmeid rööpaseadjatega, kelle ülesanne on teadlaste tööd soodustada ja luua neile igakülgsed tingimused,” lausus Tartu Ülikooli professor Must. “Samas peab kultuurikomisjoni liikmetel olema julgust vajutada pidurit, kui on näha, et midagi võib vussi minna. Teaduspoliitilised otsused peavad olema erakonnaülesed ja pikema perspektiiviga. Vähendama peab ametkondlikku rivaliteeti ning lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumile tuleb poliitika väljatöötamisse kaasata ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.”

Keskerakonna fraktsiooni kuuluv Must lisas, et üldhariduskoolide õpetajate palgatõusu kõrval tuleb nüüd pöörata suuremat tähelepanu ka teadus- ja arendustegevuse rahastamise tõstmisele kahele protsendile SKP-st. “Õnneks on valdkonnale eraldatav summa aastatega kasvanud,” märkis Must. “Samas elame suurte muutuste ajastul, võtame kasvõi kliimaneutraalsuse ambitsiooni, ning innovaatiliste lahenduste väljatöötamisse investeerimine tuleb Eesti riigile rahaliselt mitmekordselt tagasi.”

Kõige aktiivsemalt tegelevad teadus- ja arendustegevusega info- ja sidevaldkonna ettevõtted, kuid erasektori huvi võiks olla märkimisväärselt suurem. “Tootlikkust saame kasvatada ainult siis, kui ettevõtjad ka ise investeerivad teadus- ja arendustegevusse. Riigikogu liikmete ülesanne on tagada mõistlik tasakaal erinevate osapoolte huvide vahel ning aidata kõrvaldada takistused koostöös,” rääkis Must.