Vabaerakonna eelnõu soovib teise Eesti esimesele järele aidata
Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni eelnõu „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eurotoetuste tõhusamaks ja regionaalselt tasakaalustatud kasutamiseks“, mille eesmärk on aidata euroraha toel teine Eesti esimesele järele, jõuab riigikogu suurde saali.
Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni eelnõu „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eurotoetuste tõhusamaks ja regionaalselt tasakaalustatud kasutamiseks“, mille eesmärk on aidata euroraha toel teine Eesti esimesele järele, jõuab riigikogu suurde saali.
Eelnõu eesmärk on euroraha parem kasutamine Eesti tervikliku ja tasakaalustatud arengu huvides Vabaerakonna hinnangul tuleks valitsusel taotleda Euroopa Liidult erandit Eesti jagamiseks kaheks eraldi piirkonnaks Eurostati territoriaalüksuste liigituse alusel ja muuta Eesti lähtekohti EL-i 2021-2027 eelarveperioodi läbirääkimisteks.
„Nii oleks võimalik tugevdada Eesti majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, aidata kaasa kogu Eesti ühtlasemale arengule, eriti aga elukvaliteedi tõstmisele, ettevõtluskeskkonna parandamisele ja uute töökohtade loomisele maapiirkondades. Harjumaa keskmine ostujõu standard SKT elaniku kohta läheneb 110%-ni, ülejäänud Eestil on see aga alla 60% EL-i keskmisest. 2016. aastal oli Eesti keskmine SKT elaniku kohta 16 035 eurot, samas Tallinnas oli see 26 462 eurot ja Põlvamaal vaid 6628 eurot. Alates EL-i astumisest kuni praeguseni on üheteistkümnes Eesti maakonnas SKT inimese kohta hoopis kaugenenud Eesti keskmisest ja neis maakondades toimub seega suhteline taandareng. Eesti keskmist ületavad ainult Tallinn, Tartu ja Harjumaa,“ põhjendab Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Herkel eelnõu esitamise põhjusi.
„Eesti on alates 2004. aastast rakendanud EL-i struktuurifonde, kuid oleme nende kasutamisel olnud edukad üksnes Tallinna ja Tartu arendamisel. Piirkondi, kellele need toetused tegelikult mõeldud on, iseloomustab aga majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise asemel hoopis piirkondlike arenguerinevuste suurenemine,“ lisab Herkel.
Paljud 2004. aastal EL-iga liitunud riigid (näiteks Tšehhi, Poola, Ungari, Sloveenia ja Slovakkia) on seetõttu jaganud oma riigi territooriumi Eurostati territoriaalüksuste liigituses mitmeks eraldi piirkonnaks ainsa eesmärgiga aidata riigi vähemarenenud piirkondi EL-i keskmisele kiiremini järele. Üldjuhul on see tähendanud enamarenenud pealinna piirkonna eristamist ülejäänud riigist. Ent Eesti valitsus aktsepteerib küll eespool kirjeldatud toetuste ümberjagamise mehhanisme EL-is, kuid on loobunud samade kriteeriumite ja toetuspõhimõtete rakendamisest Eesti sees.