Vabaerakondlased muretsevad: kas tingimused ja võimalused kaasava hariduse rakendamiseks on nüüd loodud?
Vabaerakonna riigikogu fraktsioon esitas haridusminister Mailis Repsile arupärimise, milles tunneb huvi, milline on tegelik olukord koolides, kus õpivad erivajadustega lapsed. Kas koolides töötavad laste abistamiseks vajalikud tugispetsialistid ja kasõpilaste, õpetajate ja lapsevanemate suured küsimused ja probleemid on lahendatud. Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse muudatustega soovis haridus- ja teadusministeerium kindlustada kaasava hariduse kontseptsiooni tegelikku rakendumist Eesti koolides.
„Kuigi kõik seotud osapooled: lapsevanemad, õpetajad, koolijuhid, tugispetsialistid, omavalitsusjuhid, kiitsid põhimõtteliselt suuna õigeks, nimetasid peaaegu kõik ka mitmeid kitsaskohti, mis seaduse muudatuste rakendamist ohustavad. Nüüd, mil uus õppeaasta on alanud, muretseme, kas ja kuidas lahendas ministeerium alanud õppeaastaks erinevad seaduse rakendamisega esile kerkinud probleemid,“ selgitab Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees ja parlamendi kultuurikomisjoni liige Krista Aru arupärimise ajendit.
Seetõttu küsib Vabaerakonna riigikogu fraktsioon haridusminister Mailis Repsilt, millise rahaga tagatakse koolides õpilase individuaalsetele vajadustele vajalik õpitugi. „Mis ulatuses ja missuguste tähtaegadega eraldab haridus-ja teadusministeerium kohalikele omavalitsustele õpitoe rakendamiseks lubatud haridustoetust?“ soovib fraktsioon teada. Kuidas on tagatud erinevateks toeliikideks eraldatud raha sihipärane kasutamine ja mil moel on õnnestunud koolidel nendele pandud kohustuste – pakkuda erivajadustega õpilastele üldist tuge ruumide ja õppevahenditega ning kindlustada eraldi spetsialistide – erivajadustega õpilase õppe koordineerija ja tugispetsialistid – täitmine õppeaasta alguseks?
Muuhulgas pärivad vabaerakondlased, kuidas on käivitunud Rajaleidjate võrgustiku baasil toimiv kooliväliste nõustamismeeskondade töö. „Projektiperiood lõpeb 2020. aastal. Kuidas tagatakse projekti jätkumine ja kuidas jõuavad nõustamismeeskondade soovitused õpetajateni, kes vahetult erivajadustega lastega tegelevad?“ küsivad Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liikmed haridusminister Repsilt. Ühtlasi soovib fraktsioon kuulda, kui palju suurendas ministeerium selle õppeaasta alguses riiklikku koolitustellimust psühholoogidele, logopeedidele ja eripedagoogidele. Kui paljud koolidest olid sunnitud õppeaastat alustama vajalike tugispetsialistideta?
Vabaerakondlased puudutavad oma arupärimises ka koolides juba üsna levinud abiõpetajate küsimust, pärides, kui kaugele on ministeerium jõudnud abiõpetaja rolli ja ametiülesannete täpsustamisega. „Kas on välja töötatud Eesti haridusmaastikule sobivaim abiõpetaja rakendamise mudel?“ tunnevad vabaerakondlased huvi.
