Riigikogu lükkas häältega 50:12 tagasi Vabaerakonna algatatud eelnõu, mille sisuks oli saadikute hüvitise kärpimine riigikogust vabatahtliku lahkumise korral. Vabaerakonna ettepanek on piirata selline hüvitis ühe kuu palgaga ja see õigus saab tekkida, kui riigikogu liikmena on töötatud vähemalt kaks aastat.

Riigikogu lükkas häältega 50:12 tagasi Vabaerakonna algatatud eelnõu, mille sisuks oli saadikute hüvitise kärpimine riigikogust vabatahtliku lahkumise korral. Vabaerakonna ettepanek on piirata selline hüvitis ühe kuu palgaga ja see õigus saab tekkida, kui riigikogu liikmena on töötatud vähemalt kaks aastat.

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimehe Andres Herkeli sõnul on lõpetava riigikogu koosseisu puhul olnud vabatahtlik lahkumine lausa epideemiline. „Alanud on deserteerumine. Esimene laine toimus siis, kui riigikogu oli ühe aasta töötanud ja lahkusid näiteks Martin Kukk Reformierakonnast ja Mihkel Raud (SDE). Teine laine tuli selle aasta suvel, mil loobusid Dmitri Boroditš (KESK), Martin Repinski (KESK) ja Eerik- Niiles Kross (REF). Sinna vahele jääb veel hulk lahkujaid nagu Andrei Novikov (KESK), Ken-Marti Vaher ja Juhan Parts (Isamaa),“ loetleb Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Herkel.

Praegu alanud lahkumislaviin kõneleb Herkeli hinnangul sellest, et teema juurde tuleb tagasi tulla. „Lõpetada ei tule mitte ainult hüvitise maksmine, vaid vabatahtliku tagasiastumise korral tuleks vastavalt vähendada ka erakonnale riigikogus saadud kohtade pealt laekuvat raha. Erandid on mõeldavad üksnes tervislike põhjuste korral,“ sõnab Herkel.

Tihti liiguvad riigikogu liikmed teisele ametikohale nii, et neid sisuliselt ostetakse poliitikast välja. „Sel juhul ei ole pädev see argument, et kolme kuu töötasu on vältimatult vajalik riigikogu liikmele üleminekuperioodi kindlustamiseks. Meie arvates ei moodusta parlamendiliikmed privilegeeritud klassi. Nad peaksid arvestama samasuguste asjaoludega, nagu töölt omal soovil lahkuv tavakodanik,“ on Herkel veendunud. „Kõige halvem on aga selle loo juures pilt, mis meil avaneb Eesti demokraatiast ja poliitikute töökultuurist. Üle kümne riigikogu liikme Eesti suurematest erakondadest on neile usaldatud mandaadile sisuliselt sülitanud. Aga erakonnad pole sellele mingil moel reageerinud ja kui midagi ette ei võeta, siis juhtub see veel ja veel,“ lisab Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees.

Mis puudutab lahkumiste põhjuseid, siis on probleem sageli ka selles, et riigikogu liige ei suuda end realiseerida. „Ta allutatakse fraktsiooni või erakonna tahtele, mistõttu tekib pettumus. See tähendab, et siin on palju muuta ka riigikogu töös ja saadiku õigustes,“ märgib Herkel.

2016. aastal algatas Vabaerakond eelnõu, millega fraktsioon soovis piirata riigikogu liikmete omal soovil lahkumisega kaasnevat hüvitist. See lükati omakasupüüdlikel motiividel tagasi. Praegu näeb seadus ette, et juhul, kui riigikogu liige ise mandaadist loobub, siis saab ta kaasa kolme kuu palga. Selline õigus kehtib, kui riigikogu liige on ametis olnud vähemalt ühe aasta.