Vabaerakonna fraktsioon esitas täna rahandusminister Sven Sesterile arupärimise tulumaksusoodustuste kärpimise kohta. Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme sõnul on lastega perede soodustuste kärpimine vastuolus valitsuskoalitsiooni lubadustega ning muudatuste pakett tervikuna vähendab just nõrgemate võimalusi.

„Seni said kahe ja enama lapsega pered kasutada täiendavat tulumaksuvaba miinimumi, mis oli seotud selle põhimääraga. Pärast maksumuudatusi fikseeritakse see soodustus 154 euro tasemel ega tõsteta. Kui võtta arvesse koalitsiooni eesmärki tõsta tulumaksuvaba miinimum 2019. aastaks 205 euroni, siis lastega pered kaotavad muudatuste tagajärjel tervelt 612 eurot maksusoodustust aastas. Rahandusministeerium argumenteerib kärbet lastetoetuste üldise tõusuga. Võttes ühe käega ära ja andes teisega tagasi ei ole võimalik väiksema sissetulekuga perede heaolu reaalselt tõsta,“ ütles Monika Haukanõmm.

Haukanõmm lisas, et tulumaksuseaduse muutmisega nähakse ette mahaarvestatava tulumaksu piirmäära vähendamist 1920 eurolt 1200 euroni. See ja 5-protsendiline kitsendus annetustele ütleb annetajatele, et riik nende panust ei tunnusta. „Rahandusministeerium ignoreeris seda, et annetamise soodustamine on kodanikuühiskonna arengukava üks eesmärk. Meie kodanikuühenduste finantsvõimekus on niigi nõrk, nüüd muutub ka annetuste kogumine keerulisemaks,“ lausus saadik.

„Kavandades terve hulga maksumuudatusi, on valitsus pidevalt andnud inimestele vastuolulisi signaale. Varem soodustati turismisektori arengut vähendatud käibemaksuga ja innustati ettevõtjaid investeerima, nüüd aga hakkasid reformierakondlased süüdistama turismiettevõtteid õpetajate ja politseinike arvel priiskamises. Samasugune olukord on kujunenud tulumaksuseaduse muudatustega. Valitsus on kinnitanud elukestva õppe olulisust oma strateegilistes dokumentides, kuid samal ajal tühistab täiskasvanute huvihariduse tulumaksutagastusi, mis ometi on elukestva õppe oluline osa,“ ütles rahanduskomisjoni liige Andres Ammas.

Ammas on arvamusel, et koolituskulude mahaarvamise võimaluse oluline kärpimine vähendab väiksemate sissetulekutega inimestel täiendhariduse saamise võimalusi ning seeläbi mõjub negatiivselt Eesti inimeste konkurentsivõimele ja elukvaliteedile.