Vabaerakonna saadikud küsisid õiguskantslerilt külade põhjendatud soovi kohta muuta omavalitsuslikku kuuluvust. „Lisaks haldusreformi seadusele on sellega seotud sätteid veel Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses,“ ütles arupärimise üle andnud Külliki Kübarsepp. Tema sõnul ei lihtsusta see seaduste rägastik külade enesemääramise võimalusi.

Haldusreformi käigus on küladel üle Eesti tekkinud kindel soov ühte või teise valda kuulumist ise otsustada. Pidades silmas nii ajaloolist kihelkonnakuuluvust kui ka toimivaid liikumissuundi on loogiline ja õigustatud nii Ambla valla kui ka Puka valla külade soov muuta senist kuuluvust, nendivad arupärijad. Osa Ambla valla külasid Järvamaal tahab liituda Tapa vallaga Lääne-Virumaal ning Puka vallas jaotuksid külad nii Otepää valla, Tõrvaga liituva Helme valla kui ka Elvaga liituva Rõngu valla vahel. Pärnus on valglinnastumise tulemusel linnaga kokku kasvanud Sauga ja Tahkuranna valdade külad, mille elanike soovi Sauga ja Tahkuranna vald on eiranud.

Mõistetavalt ei soovi vallad ühegi küla lahkumist, sest neilt on nõutud vähemalt 5000 elaniku olemasolu kas eraldi või liitunult. Selle tagajärjel on mitu volikogu menetlenud külade soove kogukonna suhtes üleolevalt ning ilmselt ka seadustes esitatud nõudeid ja protseduure rikkudes.

Vabaerakonna saadikud küsivad õiguskantslerilt, kuidas ta hindab külade omavalitsusliku kuuluvuse muutmise protseduuri õigusselgust erinevates seadustes ja kas need on külade elanike ning omavalitsuste volikogude jaoks piisavalt arusaadavad.

Õiguskantsler on juba vastanud Soontaga küla elanike sellekohasele pöördumisele ja Vabaerakonna saadikud tahavad teada kas ja kuidas on Puka vald vastanud saadud soovitustele.

Õiguskantslerilt palutakse ka hinnangut Ambla, Sauga ning Tahkuranna vallajuhtide tegevusele külade pöördumiste menetlemisel ja uuritakse, kas on tulnud ka täiendavaid pöördumisi ka teistest Eesti paikadest.