Kübarsepp: kärpida tuleb bürokraate, mitte sisejulgeoleku tagajaid
Vabaerakonna saadiku Riigikogu õiguskomisjoni liikme Külliki Kübarsepa sõnul hakkab taluvuspiirini kärbitud Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) praeguse tegevuse jätkudes taandarenema. Eile vastas siseminister Hanno Pevkur Vabaerakonna saadikute arupärimisele seoses Riigikontrolli auditiga PPA kohta.
Kübarsepp viitas, et Riigikontrolli hinnangul põhjustavad töötajate rahulolematust sagedased ümberkorraldused, madal töötasu ning suur töökoormus. „Töötajate liikumine organisatsioonis ei ole suunatud, karjäärivõimalusi ei ole teadvustatud. Paljud teenusekvaliteediga seotud probleemid tulenevad töötajate madalast motivatsioonist ja kroonilise ülekoormatuse tundest. Mitte ainult politseinik ei pea olema kodaniku suhtes õiglane ja korrektne, vaid ka politseiorganisatsioon peab suhtuma töötajatesse samamoodi,“ ütles vabaerakondlane Kübarsepp.
„Siseminister tõdes, et PPA personali edasine kärpimine mõjutab oluliselt turvalisust. PPA on seni arenenud ainult sisekärbete tulemusel vabanenud vahenditest. Juurde ei anta peaaegu mitte midagi. Kuna kärpida ka enam ei saa, siis kust tulevad vahendid, et tõsta palku, parandada töötingimusi ja arendada kuritegevuse avastamisvõimet, et soetada tehnikat ja relvastust? See mõtlemine, et PPA on lõpmatult lüpstav lehm peab taanduma,“ lausus Riigikogu liige.
Vabaerakonna saadiku sõnul on mitu Reformierakonna juhitud valitsust pidanud siseturvalisuse valdkonda kõige sobivamaks hiigelkoondamiste läbiviimiseks ja viinud olukorra ohutsooni. „PPA töötajate arvu edasine vähenemine tähendab, et patrull tuleb kauem, kriminaalasju menetletakse aeglasemalt ja maakondades sinist vormi enam ei näe. Viimase kuue aasta jooksul on PPA töötajate arv vähenenud 17% võrra. Ministeeriumites ja muudes ametkondades see protsent ei ole üldse nii kõrge. Kärpida tuleb eeskätt bürokraatiat ja dubleerimist, mitte aga operatiivtöötajaid, kes teenindavad inimesi nö põllu peal,“ ütles ta.
Riigikontroll ütles, et arvestades PPA-st lahkujate ja tulijate suhet ning vanuselist struktuuri, töötab PPAs 2025. aastaks 30% inimesi vähem. „Praegune PPA osa ehk 1,97 protsenti riigieelarvest ei ole tõsine panus Eesti inimeste elu, tervise ja vara hoidmisse ning turvatunde loomisse,“ ütles Kübarsepp.
Lisainfo:
Külliki Kübarsepp
[email protected]
5166467