Riigikogus on täna teisel lugemisel põhikooli- ning gümnaasiumiseaduse muutmise seadus (PGS), mille praegusel kujul vastuvõtmine on Vabaerakonna saadikute meelest ennatlik. Muudatused ei arvesta tegelikkuses laste vajaduste ega koolide võimalustega, samuti eiratakse sellise kiirustamisega lapsevanemate, valdkonna spetsialistide ja haridusega igapäevaselt seotud inimeste põhjendatud arvamusi ja seisukohti.

„Põhimõtteliselt me toetame kaasava hariduse kontseptsiooni rakendamist, kuid ei toeta PGS-i edasist menetlemist ja vastu võtmist, kuna sellel seaduseelnõul puudub muutuste prognoos ja mõjuanalüüs,“ ütles Vabaerakonna saadiks Krista Aru.

Ta toob välja, et omavalitsustele antakse raha juurde, kuid neile pannakse ka väga suur vastutus, kusjuures puuduvad reaalsed võimalused (tugispetsialistid, abiõpetajad) selle lisaressursi tulemuslikuks kasutamiseks. „Meie oleme arvamusel, et eelnõu sellisel kujul ei toeta iga lapse arengut, kuna omavalitsuste erineva sotsiaalmajandusliku seisukorra, koolipidaja rolli mõistmise ning käesoleva teema oskusteabe tõttu on lapsed ebavõrdses olukorras ning me ei näe sellel tasandil konkreetse lapse vajadustest lähtuvat paindlikkust. Kokkuvõtlikult – planeeritavad muudatused ei arvesta tegelikkuses laste vajaduste ega koolide võimalustega,“ lisab Aru.

Samuti ei loo eelnõu selgust, kuidas riik tagab selle regulatsiooniga kõigile inimestele kvaliteetse ja valikuterohke hariduse omandamise võimalused – tugispetsialistid, abiõpetajad, lisaruumid, õppevahendid; sh erinevate raskusastmetega õpikud igas aines ja igale klassile-, kuidas on võimalik kavandatavat reaalselt rakendada ja kuidas eraldatav raha tegelike abivajajateni jõuab. Eelnõu ei anna kindlust, et seaduse rakendamine aitab reaalselt kaasa koolis ja ühiskonnas laiemalt kujunenud probleemide lahendamisele, kuna puuduvad lähteanalüüsid ja süsteemsed plaanid, rääkimata uuringutest. „Kui elukestva õppe strateegia üldine eesmärk sedastab, et kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused, siis kõnealune seaduseelnõu ei arvesta reaalse olukorraga ega aita riiklikku strateegilist eesmärki täita,“ võtab Aru kokku.

„Teeme ettepaneku koostada esmalt kaasava hariduse põhimõtteid järgides riiklik koolitus- ja rakendusplaan haridusalaste eesmärkide elluviimiseks ning luua riigi üldhariduselust lihtsasti mõistetav tervikpilt, mis hõlmab kõiki haridustasandeid, osapoolte koostööd ja toimivaid praktikaid olemasoleva ressursiga hakkamasaamisest,“ lisas Aru.

Aru lisab, et seaduseelnõuga kiirustades eiratakse lapsevanemate, lastekaitsespetsialistide, tugispetsialistide alaliitude, õpetajate liidu ja veel suure hulga haridusega igapäevaselt seotud inimeste põhjendatud arvamusi ja seisukohti.

Täna teisel lugemisel oleva seaduseelnõuga kavandatakse muuta hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldust ja rahastamist nii, et põhihariduse korraldamine haridusliku erivajadustega õpilaste ehk tuge vajavate õpilaste osas jääks omavalitsuse ülesandeks. Riik jätkab tuge vajavate õpilastele suunatud koolide pidamist, kuid kohaliku omavalitsustega räägitakse läbi nende pidamise võimalikus üleandmises. Eelnõu kohaselt toimuks õpilasele tõhustatud toe või eritoe vajaduse hindamine koolivälise nõustamismeeskonna ja kooli koostöös.

Lisainfo:

Krista Aru
Vabaerakonna saadik
554 0107
[email protected]

 
Maria Murakas
Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik
5219572, 631 6544
[email protected]