Vabaerakond uurib peaministrilt haldusreformi käigus tekkinud geograafiliselt ja ajalooliselt ebaloogiliste liitumiste kohta ja tänane arupärimine on Albu, Ambla, Imavere, Kareda, Koigi ja Järva-Jaani ühinemisel tekkiva valla geograafiliselt veidra „soolika“ kohta.

Vabaerakonna saadikud Jüri Adams, Krista Aru, Ain Lutsepp, Andres Herkel, Andres Ammas, Külliki Kübarsepp, Monika Haukanõmm ja Artur Talvik sedastasid, et nüüd kui Järvamaa Koeru vald on liitumas Lääne-Virumaa suunal, on Albu, Ambla, Imavere, Kareda, Koigi ja Järva-Jaani ühinemisel tekkiv Järva vald geograafiliselt aina veidram „soolikas“. Samas liidetakse Paide naabervald Väätsa hoopis Türi vallaga. Järva maavanem on selles olukorras öelnud, et kui saaks haldusreformi uuesti alustada, „siis sellisel kujul me seda kohe enam päris kindlasti ei teeks“.

Vabaerakonna saadikute arvates ei ole praeguse haldusreformi puhul mitmes Eesti piirkonnas tegemist ühinevate omavalitsuste elanike ja nende poolt valitud volikogude vaba tahtega ning pahatihti ei kattu ka volikogude ja vallaelanike ühinemiseelistused ning nimevalikud.

Vabaerakonna saadikud küsisid peaministrilt Järvamaa kohta:

1. Millist nõu Te annate Järva maavanemale ja ühinevale Järva vallale?
2. Kuidas seletate Väätsa rahvale nende peatset ühinemist Türiga? Kas sel juhul arvestati kohalike elanike arvamusega?
3. Kui Koeru vald ühineva Järva vallaga ise ei liitu, aga toimub näiteks sundliitmine ja Koeru jääb ühinemistoetusest ilma, siis mille eest täpsemalt Vabariigi Valitsus Koeru valda karistab?
4. Millist rolli on uute vallapiiride kujundamisel mänginud nn. gerrymandering ehk soov saada moodustavates omavalitsustes reformi korraldava erakonna nimekirjale võimalikult soodne positsioon?
5. Milliseid vigade paranduse võimalusi näete?

Vabaerakond on küsinud oma arupärimistes Võnnu, Haaslava ja Mäksa valdade ühinemisel tekkiva valla nimevaliku kohta, Lääne maakonna piiride muutmise kohta, Võrumaa Vastseliina valla tuleviku kohta. Sarnaseid probleeme on esile kerkinud pea kõigis maakondades.
Vabaerakond esitas täna Riigikogule ka eelnõu, mille sisuks on anda Vabariigi Valitsusele sujuvam võimalus haldusreformi erandite tegemiseks. Andres Herkel sõnul on suur osa haldusreformi totrustest seotud 5000 elaniku nõude väga jäiga rakendamisega ning mõistlike erandite välistamisega.

Tagasiside