Brexiti teokssaamine on väga halb uudis. Mida sellistes olukordades teha? Uutes tingimustes edasi elada, seda loomulikult. Peame arvestama, et Eesti Euroopa Liidu eesistumine jääb ajale, mil toimub Brexiti tagajärgedega tegelemine, n.ö. lahutusprotsess.

Milliseks kujunevad ahtamaks jääva Euroopa jõujooned, sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa suhted, on veel vara öelda. Peame arvestama sedagi, et nii Saksamaal kui Prantsusmaal seisavad kohe varsti ees valimised. Kantsler Merkel ja president Holland on hoidnud Venemaa suhtes rangemat ja sanktsioone toetavamat joont kui nende oponendid.

Lähtudes eeldusest, et populistid on oma suure võidu saavutanud ja nüüd avalduvad tagajärjed oma täies ilus, võib Brexiti mõju mõne aja järel osutuda kainestavaks. Kainestavaks brittidele ja ülejäänud Euroopale. Küsimus on, kui suureks osutuvad sellele eelnevad tüsistused? Kas brittide otsus toob esile ahelreaktsiooni teistes liikmesriikides? Peame selleks valmis olema, nagu ka selleks, et Lääne-Euroopa muutub Vene-sõbralikumaks.

Aga alati tuleb populistidel võidu järel vastata küsimusele, mis saab edasi? Cameroni ebaõnnestumine võetud riskis on nüüd tõeks saanud. Brittide lahkumine koos valulise lahutusprotsessi ja kõigi tagajärgedega saab uue valitsuse osaks. Naela kurss langeb.

Järgnevaid sündmusi Suurbritannias ja Euroopas määrab suuresti see, kui raskelt ja kaua kestab pohmelus ning millised järeldused tehakse kainenemise järel. Ajaloopsühholoogia kinnitab, et siis tehtud järeldused võivad olla õiged, ehkki kõik kahetsevad, et need on tehtud liiga hilja. Tegelikult pole Euroopas üksnes rände-, võla- ja julgeolekukriis, vaid eeskätt on tegemist poliitilise juhtimise kriisiga.

Andres Herkel
[email protected]
5056540

Tagasiside