Vabaerakond näeb vajadust tunduvalt sisukama ja laiema riigipidamisereformi järele kui on valitsuse pakutud haldusreform. „Valitsuse kavas on suuri probleeme, need on peamiselt seotud kohaliku demokraatia lämmatamisega ja suurerakondade katsega kasutada omavalitsuspiiride ümberjoonistamist platsdarmina kohalike valimisliitude poliitikast välja tõrjumiseks,“ ütles Vabaerakonna saadik Artur Talvik.

Täna algas Riigikogus haldusreformi seaduse menetlus, kus Vabaerakonna põhilised eesmärgid haldusreformi seaduse menetlemisel on: inimestele lähedal asuv osavald ja selle kogu, kindel ja piisav tulubaas, kohalike elanikega arvestamine ja parteimõju vähendamine ning Tallinna linnaosade iseseisvumine ja omavaheline koostöö. Talviku sõnul on viimastel nädalatel selgelt näha, kuidas ühinevate omavalitsuste juhtidele määratavad rahalised kompensatsioonid on tekitanud suurte erakondade lausrünnakud, et kõrvaldada ametist valimisliitude liikmed ja sõltumatud omavalitsusjuhid. „See ei ole aus mäng, eriti kui mõelda sellele, et Reformierakonna poolt tõmbab kohalikke niite arendusdivisjonijuht Kalev Lillo. Haldusreformi eelnõu sisulist poolt hinnates teeb meile muret see, et kohalike kogukondade mõju soovitakse veel enam väheneda ning kartellierakondade võim suureneda,“ ütles Talvik.

Erakonna esimehe Andres Herkeli sõnul peab erakond kohaliku halduse reformimist ning ka suuremate omavalitsuste teket põhimõtteliselt õigeks. „Püüame eelnõus olevaid puudusi vähendada ja klaarida ning teeme lõpliku otsuse toetamise kohta siis, kui saab selgeks, kas meie ettepanekuid arvestatakse või mitte,“ ütles Herkel. Tema sõnul on Talviku juhitud erakonna haldusreformi töörühm valmistanud ette üldise raamistiku, millest lähtudes valmistavad fraktsiooni liikmed ette muudatusettepanekuid paremaks haldusreformiks.

Sealjuures osavalla staatuse ja selle valimise küsimustega tegeleb Artur Talvik, kes peab oluliseks, et osavallas toimiks valitud esinduskogu, mille valimised toimuks majoritaarselt ja erakondlikke kandidaate välistavalt – nii et osavallakogu oleks sisuliselt külavanemate kogu.

Andres Ammas on seisukohal, et omavalitsusjuhtide ühinemiskompensatsioone tuleb jagada nii, et ei teki himu võimupositsioone kompensatsiooni nimel ümber mängida. Põhimõte võiks olla see, et kompensatsiooni saab omavalitsusjuht, kes on ametis olnud hiljemalt 2014. aasta algusest, arvas Ammas. Külliki Kübarsepp on ette valmistamas muudatusi Tallinna osas, suurema eesmärgiga lõpetada riigi ja pealinna ebamõistlik vastandamine. Jüri Adams kavatseb remontida eelnõu seda osa, mis tegeleb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatustega. Samuti on Adamsi tähelepanu all erilise kultuurilise identiteediga valdade nagu Setumaa küsimus.
Monika Haukanõmme sõnul vajab täpsustamist seaduseelnõus lubatav, et valdade liitmine toob kaasa kvaliteetsete avalike teenuste pakkumise ja ühtlasema piirkondliku arengu. „Teenuste pakkumisel ei ole tähtis omavalitsuse suurus, vaid ikka nende sisu, millest üldse ei räägita,“ nimetas Haukanõmm.

Lisainfo
Artur Talvik
5021989
[email protected]