Taastulemine – VII Riigikogu
VII Riigikogu kandis Eesti seadusandlikku võimu 30. septembrist 1992 kuni 10. märtsini 1995 ja võttis vastu 522 akti. Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse parlamendi põhitöö oli põhiseaduslike institutsioonide töölerakendamine ja põhiseadusest lähtuva õiguskorra loomiseks vajalike seaduste vastuvõtmine. 5. oktoobril täitub VII Riigikogu kokku tulemisest 30 aastat.
VII Riigikogu esimesed tööpäevad
Riigikogu VII koosseisu esimene istung toimus 5. oktoobril 1992.
Päevakord:
- Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe avasõna, Riigikogu liikmete vandetõotuse teksti tutvustus ja hääletamine
- Riigikogu liikmed annavad ametivande
- Leedu Vabariigi Ülemnõukogu esimehe V. Landsbergise tervitus
- Päevakorra kinnitamine
- Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine
- Vabariigi Presidendi valimine
- Vabariigi Valitsuse avaldus tagasiastumise kohta
- Riigikogu Kantselei moodustamine
- Riigikogu kodukorra ja töökorra ajutine kehtestamine
Jaan Kross Riigikogu avaistungil: “Austatud peatsed Eesti Vabariigi Riigikogu, minu veendumuse järgi VII Riigikogu liikmed! On saabunud hetk, et põhiseaduse nõuet mööda annaksime pühaliku ametivande. Vastava spetsiaalse teksti esialgsel puudumisel võtkem, nagu öeldud, sellekohane sõnastus põhiseadusest. Ma palun teid põhiseaduse § 61 2. lõikes leiduvate sõnade ärakuulamiseks, neisse süvenemiseks ja neile keskendumiseks püsti tõusta.
“Riigikogu liikmeks valituna annan oma kohustuste täitmisele asumisel ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.”
Riigikogu juhatuse valimine
Riigikogu esimeheks valiti Ülo Nugis, aseesimeesteks Tunne Kelam ja Edgar Savisaar.
Presidendi valimine
Presidendi valimistel Riigikogus kandideerisid Arnold Rüütel ja Lennart Meri (rahvahääletusel kaks enam hääli saanud kandidaati). Hääletamisest võttis osa 101 Riigikogu liiget. Salajasel hääletamisel valiti 59 poolthäälega Vabariigi Presidendiks Lennart Meri.
6. oktoober – Vabariigi President Lennart Meri andis Riigikogu ees ametivande.
7. oktoober – Riigikogu võttis vastu põhiseadusliku riigikorra taastamise deklaratsiooni. Eesti eksiilvalitsuse peaminister presidendi õigustes Heinrich Mark teatas oma volituste üleandmisest seaduslikult valitud riigivõimuorganitele.
20. oktoober – Riigikogu võttis vastu Vabariigi Valitsuse seaduse.
22. oktoober – Mart Laari valitsuse liikmed andsid Riigikogu ees ametivande.
5. november – Riigikogu võttis vastu Riigikogu kodukorra seaduse
9. november – Riigikogu võttis vastu Riigikogu töökorra seaduse
Seadusloome
Esimese taasiseseisvumisjärgse Riigikogu põhiülesanne oli põhiseaduslike institutsioonide töölerakendamiseks ja laiemalt põhiseadusest lähtuva õiguskorra loomiseks vajalike seaduste vastuvõtmine. Näiteks võib tuua Vabariigi Valitsuse seaduse, mis sätestas valitsuse moodustamise, selle koosseisu muutmise ja ministrite või valitsuse tagasiastumise korra, samuti ministeeriumide arvu ja struktuuri. Olulisel kohal oli ka töö kodakondsuse seadusega, mis nägi ette Eesti kodakondsuse saamise, taastamise ja kaotamise tingimused ning korra.
Eraldi esiletoomist väärib Riigikogu VII koosseisu tegevus omandireformiga seotud suhete korraldamisel. Nii võeti vastu näiteks eluruumide erastamise seadus ning õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadus.
Riigikogu VII koosseis võttis vastu ühtekokku 522 akti, sh 169 seaduste tervikteksti, 139 olemasolevate seaduste muutmise seadust, 79 välislepinguid käsitlevat seadust, 24 ametisse nimetamise seadust ja 11 eelarvet. Võeti vastu ka 93 otsust, 5 avaldust, 1 deklaratsioon ja 1 pöördumine.
Valimised
Kandideerida võisid erakonnad, valimisliidud, ühendused, organisatsioonid ja üksikkandidaadid. Valimistel osales 8 valimisliitu, 9 erakonda ja valimisühendust ning 25 üksikkandidaati. Kokku seati üles 628 kandidaati.
Valimistel osalenud valimisliidud ja parteid
Valimisliit Isamaa
- Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
- Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond
- Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit
- Eesti Liberaaldemokraatlik Partei
- Vabariiklaste Koonderakond
Valimisliit Mõõdukad
- Eesti Maa-Keskerakond
- Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei
Valimisliit Rohelised
- Eesti Roheline Liikumine
- Erakond Eesti Rohelised
- Keskkonnakaitse- ja noorteühendus „Euroopa noorte metsaaktsioon Eestis“
- Ühendus Roheline Maardu
- Roheline Rügement
Valimisliit Vasakvõimalus
- Eestimaa Kommunistlik Partei
Valimisliit Demokraadid
- Eesti Demokraatlik Liit
- Kodanikeühendus Gratia
- Revali Karskete Rammumeeste Selts
- Sõltumatu rühmitus Põlevik
- Sõltumatu usukogudus „Sõprade kirik“
- Sõltumatu missioonifond Logos
Valimisliit Eesti Kodanik
- Eesti Vabariigi Partei
- Noarootsi Tervisliku Eluviisi Selts
Valimisliit Kindel Kodu
- Eesti Koonderakond
- Eesti Maaliit
- Eesti Demokraatlik Õigusliit
Valimisliit Sõltumatud Kuningriiklased
- Eesti Rojalistlik Partei
- Rojalistlik Ühendus Vaba Toome
Valimisliit Rahvarinne
- Eestimaa Rahvarinne
- Eesti Rahva-Keskerakond
- Eesti Naisliit
- Eestimaa Rahvuste Ühendus
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Õigusvastaselt Represseeritute Rahvuslik Erakond
Loodusseaduse Partei
Eesti Invaühingute Liit
Eesti Pensionäride Liit
Üksikkandidaadid
Valimisliit „Halastus“
Eesti Ettevõtjate Erakond
Põllumeeste Kogu
Valimas käis 689 319 hääleõiguslikust kodanikust 467 628 ehk 67,8%. Enim hääli kogus valimisliit Isamaa, kes koos valimisliiduga Mõõdukad ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteiga moodustas ka valitsuse.
Valimistel sai isikumandaadi 17 kandidaati. Kõige rohkem hääli kogus valimisliidu Eesti Kodanik kandidaat Jüri Toomepuu (16 904) – 53% valimisliidule Eesti Kodanik antud häältest.
Isikumandaadi saanud kandidaadid
- Juhan Aare
- Priit Aimla
- Toomas Alatalu
- Rein Järlik
- Valve Kirsipuu
- Tiit Käbin
- Mart Laar
- Tiit Made
- Ülo Nugis
- Matti Päts
- Jaanus Raidal
- Paul-Eerik Rummo
- Edgar Savisaar
- Enn Tarto
- Kirill Teiter
- Jüri Toomepuu
- Trivimi Velliste
Kohtade jaotus Riigikogus
- Isamaa 29
- Kindel Kodu 17
- Rahvarinne 15
- Mõõdukad 12
- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei 10
- Eesti Kodanik 8
- Sõltumatud Kuningriiklased 8
- Eesti Ettevõtjate Erakond 1
- Rohelised 1