Valimisea langetamine Euroopa Parlamendi valimistel

Riigikogus läbis juunis teise lugemise 45 saadiku algatatud eelnõu, mis lubab alates 2029. aastast Euroopa Parlamendi valimistel hääletada vähemalt 16- ja kandideerida vähemalt 18-aastastel inimestel; vastuvõtmiseks peab eelnõu läbima ka kolmanda lugemise.

Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE) algatasid 45 Riigikogu liiget 21. märtsil 2024 ning see läbis esimese lugemise sama aasta 29. mail.

Eelnõu esimene lugemine Riigikogus

Kui praegu saavad Euroopa Parlamendi valimistel hääletada vähemalt 18-aastased ja kandideerida vähemalt 21-aastased inimesed, siis eelnõu langetab valimisea 16 ja kandideerimisea 18 aastale. Hääletamis- ja kandideerimisõigus on Eesti kodanikel, aga ka Eesti kodakondsuseta Euroopa Liidu kodanikel, kelle püsiv elukoht on Eestis.

Eelnõu algatajad soovivad kaasata valimisea langetamisega Euroopa asjade arutamisse ja otsustamisse senisest rohkem noori. Nad märgivad seletuskirjas, et kuna Eesti rahvastik on vananemas, on poliitiline kaasatus ja otsustusõigus üha enam eaka valijaskonna poole kaldu. Algatajate sõnul tõstab muudatus noori puudutavad teemad senisest rohkem ühiskondlikku fookusesse, julgustab noori aktiivsete kodanikena ühiskonnaelus osalema ning aitab mõjutada ka noorte huvisid, vajadusi ja tulevikku käsitlevaid Euroopa tasandi otsuseid.

Eelnõu kohaselt rakendatakse muudatust esimest korda 2029. aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel. Kohalike volikogude valimistel on Eestis valimisiga juba langetatud ning 16- ja 17-aastased noored saavad neil valimistel hääletada alates 2017. aastast.

Arutelud põhiseaduskomisjonis

Esimese ja teise lugemise vahel arutas põhiseaduskomisjon eelnõu seitsmel istungil, millest neli istungit peeti avalikult. Lisaks ekspertide, teadlaste ja huvigruppidega kohtumistele tellis komisjon Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt ülevaate valimisea langetamisest ja selle mõjust Euroopa riikides. Samuti tellis komisjon Arenguseire Keskuse kaudu Tartu Ülikoolilt uuringu noorte otsustusvõime ja seda mõjutavate tegurite kohta. Uuring valmis 2026. aasta alguses.

Komisjoni avalik istung 3. juunil 2024

Avalikule istungile olid kutsutud Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Ats Mattias Tamm, Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri, Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Katariina Järve, õiguskantsleri asetäitja-nõunik, Õiguskantsleri Kantselei direktor Olari Koppel ning kantselei laste ja noorte õiguste osakonna vanemnõunik Margit Sarv.

Komisjoni avalik istung 4. juunil 2024

Avalikule istungile olid kutsutud Eesti Noorteühenduste Liidu huvikaitse spetsialist Henry Kask ja endine huvikaitse spetsialist Hans-Kristjan Raid.

Komisjoni avalik istung 7. oktoobril 2024

Avalikule istungile olid kutsutud Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi arengu- ja kognitiivpsühholoogia kaasprofessor Pirko Tõugu ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna asejuhataja Siiri Sillajõe.

Komisjoni avalik istung 5. novembril 2024

Avalikule istungile olid kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna üldhariduse valdkonna nõunik Mare Oja, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esindaja, tegevõpetaja Ulla Herkel, rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu Eesti raporti üks koostajatest Maarja Tinn, Tallinna Ülikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate õppekava juht, nooremlektor Hanna-Liis Kaarlõp ja õpetaja Kersti Kivirüüt.

Eelnõu teine lugemine Riigikogus

Valimisiga langetava eelnõu teine lugemine toimus Riigikogus 17. juunil. Vastuvõtmiseks peab eelnõu läbima ka kolmanda lugemise.