Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogul seisab tänavu ees põhimõttelise otsuse langetamine, kas lubada Eestis tuumaenergiat toota või mitte. Seda lubav eelnõu põhineks eeskätt tuumaenergia töörühma perioodil 2021–2023 tehtud analüüsil, mille järelduseks on, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav.

Tuumaenergia töörühma (TET) lõppraportis märgitakse, et riik peab tegema otsuse tuumaenergia kasutuselevõtu kohta toetudes laiale poliitilisele konsensusele. Eesti praegune õiguslik raamistik tuuma- ja kiirgusohutuse valdkonnas on piisav praegu tehtava jaoks, kuid tuumaprogrammi käivitamine nõuab keerukamate tegevuste reguleerimist ja uute meetmete rakendamist, seega peab täienema ka seadusandlus.

Elektrituruseaduse § 22 lõige 3 sätestab, et tuumaenergiat kasutava tootmisseadme abil võib elektrienergiat toota Riigikogu otsuse alusel. Riigikogu positiivne otsus loob eeldused tuumaenergia kasutamist reguleeriva õigusraamistiku loomiseks, tuumajaamale sobiva asukoha valimiseks, planeerimisprotsesside algatamiseks ja sobiva ohutu tehnoloogia ning usaldusväärse arendaja valikuks. Samuti tuleb luua sõltumatu tuumaenergia ohutust reguleeriv asutus, kus töötaks käitamisperioodil kokku ligi 80 inimest.

Töörühma hinnangul võtab tuumaalase seadusepaketi ettevalmistamine Riigikogule esitamiseks tõenäoliselt aega kaks kuni kolm aastat. Eelnõu seadusandlik menetlus Riigikogus võtab aega vähemalt kuus kuud kuni kolm aastat. Raporti koostajad rõhutavad, et tuumaenergia kasutuselevõtt riigis, kus puudub sellekohane varasem kogemus ja vajalik taustsüsteem, nõuab aastatepikkust ettevalmistust ning põhimõttelise otsuse vastu võtmisest Riigikogus kuni tuumaelektrijaamast elektritootmise alguseni kuluks vähemalt 9–11 aastat.

Otsustuskohad tuumaenergia kasutuselevõtu protsessi etappides. Joonis: Kliimaministeerium.

Tuumaenergeetika Riigikogus

Saadikud esitasid tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist võimaldava eelnõu

8. mail andis 55 Riigikogu liiget Riigikogu menetlusse otsuse eelnõu, mis võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Loe pikemalt pressiteatest.

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Tuumaenergia kasutuselevõtmise vajadus ja võimalused Eestis“ arutelu Riigikogu täiskogus

18. aprillil toimus keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Tuumaenergia kasutuselevõtmise vajadus ja võimalused Eestis“ arutelu, kus esinesid ettekandega keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro, Kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Reelika Runnel, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhataja Lauri Tammiste ja Siseministeeriumi nõunik Aigo Allmäe.

Vaata istungit Riigikogu YouTube’i kanalil ning loe ka istungi ülevaadet.

Tuumaenergeetika töörühma lõppraporti tutvustus

Majanduskomisjonis toimus TETi lõppraporti arutelu 23. jaanuari istungil.

Tuumaenergeetika toetusrühma seminar

Riigikogus tegutseb ka tuumaenergeetika toetusrühm, mille 17. jaanuaril toimunud seminari saab järele vaadata siin.

Tuumaenergia võimalikkusest Eestis, 17.01.2024

Tuumaenergia töörühma järeldused

Tuginedes tuumaenergia töörühma perioodil 2021–2023 läbiviidud analüüsidele ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) tuumaenergia kasutuselevõtu taristu ülevaatemissiooni käigus saadud tagasisidele, on tuumaenergia töörühma järelduseks, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav. Selle eelduseks on õigeaegne planeerimine, piisav rahastus (sh erasektori investeeringud) ning poliitiline ning rahva toetus. Tuumaenergia kasutuselevõtt toetab Eesti 2050. aasta kliimaeesmärkide täitmist ja varustuskindluse tagamist.

Olulised tegurid, mis muudavad tuumaenergia lisaks taastuvenergiale Eesti jaoks perspektiivseks valikuks, on järgmised.

Energiasõltumatus ja varustuskindlus

Taastuvenergia süsteemid sõltuvad päikese ja tuule muutlikest tingimustest ning vajavad täiendavaid ressursse, et tagada pidev elektrivarustus. Tuumaenergia pakub stabiilset ja pidevat elektritootmist, mis aitab tagada Eesti energiasõltumatuse ning varustuskindluse ka äärmuslike ilmastikutingimuste korral.

Kliimaneutraalsuse saavutamine

Kuigi taastuvenergia on oluline samm kliimaneutraalsuse suunas, ei pruugi see üksi olla eesmärgi saavutamiseks piisav. Tuumaenergia on juhitav madala süsinikuheitega elektritootmise viis, mis võimaldab Eestil jõuda kliimaneutraalsuse eesmärkideni. Lisaks elektritootmisele, võimalusel ka teistes sektorites, nt kaugkütte tagamisel.

Energiatarbimise tasakaalustamine

Taastuvenergia allikate, nagu päikese ja tuule, juhitamatus tekitab energia tootmises kõikumisi. Tuumaenergia tasakaalustaks taastuvenergia kõikumisi ja tagaks stabiilse elektritarne.

Energia hind

Kuigi tuumaelektrijaama ehitamine võib esialgu nõuda suuremaid investeeringuid, toodab tuumaenergia elektrit pikas perspektiivis madalamate kuludega, võrreldes mõnede taastuvenergiaallikatega (nt meretuulepargid). See aitab tarbijatele, sh suurtarbijatele tagada elektri stabiilse ja soodsama hinna.

Teadus- ja arendustöö edendamine

Tuumajaama ehitamine ja käitamine võimaldab Eestil arendada kõrgtehnoloogiat ja teadusvaldkonda, mis omakorda toob kaasa majandusliku kasu ning loob töökohti kohalikele elanikele.

Pikaajaline perspektiiv

Tuumaenergia on tõestanud end kui pikaajaline ja jätkusuutlik lahendus paljudes maailma riikides. Sellel on potentsiaal tagada Eesti energiavarustus ka tulevastele põlvkondadele. Samas kaasnevad tuumaenergia kasutuselevõtuga mitmed väljakutsed, mida Eesti peaks arvesse võtma.

Ohutuse küsimused

Tuumaelektrijaamade ohutus on rahva üks peamisi muresid. Kuigi tõsiste tagajärgedega õnnetuste esinemine on äärmiselt ebatõenäoline, tuleb tuumaelektrijaamade ehitamisel ja käitamisel nõuda kõrgeimate ohutusstandardite järgimist ning tagada, et kõik riskid oleksid minimeeritud.

Jäätmete käitlemine

Tuumaenergia tootmisega kaasnevad radioaktiivsed jäätmed, mis vajavad pikaajalist ohutut ladustamist. Isegi, kui tekkivate jäätmete hulk on väike, peaks Eesti välja töötama radioaktiivsete jäätmete käitlemise strateegia ja arvestama kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga rajamisega.

Kapitali- ja ajakulu

Tuumaelektrijaama ehitamine nõuab suuri algseid investeeringuid ning pikka ettevalmistusperioodi. Projektide rahastamise tagamine ja ehituse ajakava järgimine võivad osutuda keeruliseks.

Rahva meelsus ja poliitilised riskid

Tuumaelektrijaamade rajamine võib kaasa tuua avaliku vastuseisu, eriti asukohavaliku protsessis. Muutuda võivad poliitilised seisukohad. Oluline on kaasata avalikkus otsustusprotsessi ja tagada piisav teavitamine.

Alternatiivsete tehnoloogiate arendamine

Kui tuumaelektrijaam on tööd alustanud, tuleb arvestada sellega võetud pikaajaliste kohustustega, mistõttu pole sellest energialiigist võimalik kiirelt loobuda. Kuigi tuumaenergia võib pakkuda stabiilset elektrivarustust, tuleks samal ajal jätkata investeerimist taastuvenergia tehnoloogiatesse ja energiatõhususse.

Inimressursside arendamine

Tuumaenergia kasutamiseks on vaja kõrgharidusega spetsialiste ja vastava kvalifikatsiooniga oskustööjõudu, kelle väljaõpe on aeganõudev ning keda tööjõu turul napib. Nii tuumaregulaator kui ka tuumajaama käitaja oleksid tuumaprogrammi rakendamise algusaastatel suuresti sõltuvad teistest riikidest imporditavast tööjõust.

Kokkuvõttes on oluline tagada, et tuumaenergia kasutuselevõtt ei kahjustaks taastuvenergia tootmise ja salvestamise võimsuste lisandumist ega põhjustaks heitkoguste vähendamise edasi lükkamist.

Tuumaenergia kasutuselevõtt võib anda suure panuse Eesti kliimaeesmärkide saavutamisse, varustuskindluse ning energiasüsteemi stabiilsuse tagamisse, ilma et peaksime piirama taastuvenergia arendamist.

Tuumaenergia töörühma lõpparuandega on huvi korral võimalik täismahus tutvuda siin.

Tagasiside