2025. aasta riigieelarve
Riigikogus läbis 13. novembri istungil teise lugemise 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu.
Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) kohaselt on riigieelarve tulude maht 17,7 miljardit ja kulude maht 18,2 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardit eurot ehk 5,2 protsenti ning kulud 0,6 miljardit eurot ehk 3,5 protsenti. Investeeringuid ja investeeringutoetusi on eelarves ette nähtud 1,9 miljardi euro ulatuses.
Eelnõu kohaselt kujuneb 2025. aasta maksukoormuseks 35,8 protsenti SKPst. Valitsussektori eelarvepuudujääk püsib kolme protsendi tasemel SKPst, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel. Valitsus on seadnud järgmise aasta riigieelarve eelnõus eesmärgiks inimeste ja riigi julgeoleku kindlustamise, riigirahanduse korrastamise ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamise.
Teiseks lugemiseks esitasid Riigikogu liikmed ja fraktsioonid eelnõule 59 muudatusettepanekut, neist kuus ei vastanud nõuetele ning need jättis rahanduskomisjon läbi vaatamata ja muudatusettepanekute loetellu kandmata. Ülejäänud muudatused jättis komisjon arvestamata. Samas tegi komisjon ise koostöös ministeeriumidega eelnõusse ühe mitmest osast koosneva muudatusettepaneku, mis sisaldab ministeeriumide valitsemisalade siseseid ja vahelisi täpsustusi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats, Vadim Belobrovtsev ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna, Rain Epler, Arvo Aller, Martin Helme ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Helir-Valdor Seeder, Andres Metsoja, Mart Maastik, Tõnis Lukas, Priit Sibul, Aivar Kokk ja Urmas Reinsalu Isamaa ning Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Jaak Aab. Kõnega esinesid ka fraktsiooni mittekuuluvad Jaanus Karilaid, Kalle Grünthal ja Leo Kunnas.
Keskerakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud Riigikogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 21, vastu aga 59 Riigikogu liiget. Seega läbis eelnõu teise lugemise.
Kolmandaks lugemiseks saavad komisjonid ja fraktsioonid 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõule muudatusettepanekuid esitada 28. novembril kella 17.15ni.
Eelarve esimene lugemine oli 16. oktoobril
Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) kohaselt on riigieelarve tulude maht 17,7 miljardit ja kulude maht 18,2 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardit eurot ehk 5,2 protsenti ning kulud 0,6 miljardit eurot ehk 3,5 protsenti. Investeeringuid ja investeeringutoetusi on eelarves ette nähtud 1,9 miljardi euro ulatuses.
Eelnõu järgi kujuneb 2025. aasta maksukoormuseks 35,8 protsenti SKPst. Eelarvepuudujääk püsib kolme protsendi tasemel SKPst, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel.
Valitsus on seadnud järgmise aasta riigieelarve eelnõus eesmärgiks inimeste ja riigi julgeoleku kindlustamise, riigirahanduse korrastamise ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamise.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik Keskerakonna, Aivar Kokk Isamaa, Marek Reinaas Eesti 200 ja Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Annely Akkermann Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel esines kõnega Tanel Kiik.
Keskerakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu tagasi lükata, ent see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamist toetas 20, selle vastu oli aga 56 Riigikogu liiget. Seega läbis eelnõu esimese lugemise.
Teiseks lugemiseks saavad Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid eelnõule muudatusettepanekuid esitada 30. oktoobril kella 17.15ni.
Peaministri poliitiline avaldus
Peaminister andis 26. septembril Riigikogule üle 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ning esines poliitilise avaldusega.
Peaminister Kristen Michal viitas, et järgmise aasta riigieelarve rajab teed kasvule. „Täna teeme rasked eelarveotsused, et tulevikus oleks lihtsam. Teeme üheskoos asjad korda, kaitse saab kindel, eelarve ja riigi asjaajamine tõhus. Kindlusest omakorda sünnib kasv. See ongi meie tegevuse eesmärk: kindlus ja kasv,“ rääkis ta tutvustades 2025. aasta riigieelarvet, mille tulude maht on 17,7 miljardit eurot, kulude maht 18,2 miljardit eurot ning mille sõjaline kaitsekulu saab olema 3,3 protsenti SKT-st.
Peaministri sõnul saavad kaitse ja laiema julgeoleku jaoks vajalikud soetused olema lähiaastate suurimad. Sõjalise kaitsevaldkonna kogumaht aastatel 2025–2028 on 6,35 miljardit eurot, sellele lisandub riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel veel 1,6 miljardit eurot moona soetamiseks aastani 2031. Lisaks investeerib riik järgmisel neljal aastal laia riigikaitsesse täiendavalt 219 miljonit eurot. Michal märkis, et need miljardid moona ja sajad miljonid sisejulgeolekusse on selleks, et olla valmis ka hübriidohtudeks. „See on väga suur raha,“ tõdes ta ja lisas, et kaitsesse panustavad kõik Eesti inimesed, pagarist pankurini, hipsterist hiidlaseni. „Me palume ja hindame väga kõrgelt igaühe panust Eestis, et kaitsta seda, mis meil üheskoos on. Palun ka kõigil hinnata ja kasutada rahva antud panust arukalt, tänulikult ja säästlikult.“
Teise olulisema punktina tõi peaminister esile, et korda saab Eesti eelarvepoliitika ning 2025. aasta eelarve puudujääk väheneb prognoositult kolme protsendini SKT-st ja alla selle. Michal märkis, et julgeolekumaks on tähtajaline ja kärpeid tuleb edasi teha, et riigi rahaasjad saaks joonele. „Kui kaitsevajaduste plaan on paigas, nagu ka kokkuhoid eelarve korda tegemisel, siis lõpeb igal kvartalil rahvast ja majanduses ebakindlust loonud arutelu, milline uus maks on tulemas, ummikust suhkruni,“ sõnas ta. „Küllap saab siinkohal teravmeelne olla, püüdes torgata, et kindlus on kallis. On. Kuid ebakindlus on veelgi kulukam. Ebakindlusesse ei sünni ettevõtteid ega lapsi.“
Kolmandaks lubas Michal uute valimisteni maksurahu ning majanduskasvu. Eelarves ühel või teisel moel kasvu toojate ja riigi investeeringutena kajastuvatena loetles peaminister kaitsetööstust, infotehnoloogia valdkonda, Rail Balticu ehitust, teedeehitust, hoonete renoveerimise toetamist, taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamist, Kunstihoone ja rahvusraamatukogu renoveerimist. Samuti märkis ta ära keskmise vanaduspensioni ning sügava puudega laste ja sügava puudega tööealiste inimeste toetuste tõusmise ning eestikeelsele haridusele ülemineku rahastamise jätkamise.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Urmas Reinsalu (I), Priit Lomp (SDE), Martin Helme (EKRE), Toomas Uibo (E200), Õnne Pillak (RE) ja Lauri Laats (KE).
2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
