Kultuurikomisjoni soovitused kutsehariduse edendamiseks
Kultuurikomisjon koostas Vabariigi Valitsusele soovitused kutsehariduse edendamiseks, lähtudes kutsehariduse arengusuundade arutelust Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena 18. mail ning sellele eelnenud aruteludest kultuurikomisjoni istungitel.
Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul peab komisjon oluliseks, et valitsus käsitleks kutsehariduse edasist arendamist terviklikumana. „Kutsehariduse korraldamine on killustunud mitmete ministeeriumide, nende allasutuste, kutsekoja, töötukassa, kaitseväe ja teiste vahel. Nende asutuste, kutsekoolide, kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate vahel on vaja tihedamat koostööd, et tagada kaasaegne ja ühiskonna ootustele vastav õppekorraldus,“ ütles Must. Ta lisas, et komisjon peab vajalikuks luua kutse- ja üldhariduse korraldamise, juhtimise ja rahastamise terviklik kava.
Kultuurikomisjoni aseesimehe Laine Randjärve hinnangul tuleks kutsehariduse õppekavade koostamisel ja õppekohtade planeerimisel arvestada muutuva majanduskeskkonnaga, sealhulgas väike- ja keskmise ettevõtja vajadustega ning regionaalsete eripäradega. „Õppekavad tuleb ümber kujundada tulemuspõhisteks ning lõimida õppekavadesse ka õpilaste ja õpetajate õpiränne, et nad saaksid tutvuda teiste kutsekoolidega nii Eestis kui välismaal,“ ütles Randjärv.
Kultuurikomisjon soovitab valitsusel välja töötada uus rahastamismudel, mis motiveeriks kutsekoole haridustulemusi pidevalt parandama ja samas tagaks neile stabiilsuse. Samuti tuleb välja töötada erialaõpetajate töökoormuse arvestus, mis vastaks tegelikule töömahule. Lisaks on kultuurikomisjoni soovituste kohaselt vaja kindlustada kutsekoolidele erialaõpetajate koolitamine ning järelkasv.
Kultuurikomisjoni soovitusteks on veel edendada põhikooli ja gümnaasiumi õppuritele kutsehariduse kui karjäärivaliku tutvustamist, luua erivajadustega õpilaste toetamiseks terviklik kava ning tagada õppekavadele vastavad õppematerjalid.
Samuti peab kultuurikomisjon vajalikuks sõnastada riigi ootused praktikakohti pakkuvatele ettevõtetele ning leida võimalused suurendamaks töökohapõhises õppes osalevate noorte arvu.
Kuna 2020. õppeaastast peab vene õppekeelega kutseõppekavadel toimuma 60 protsenti õppest eesti keeles, siis kultuurikomisjon soovitab valitsusele välja töötada tugisüsteem nende koolide ja sealsete õpetajate toetamiseks.
Riigikogu arutas kutseharidust riiklikult tähtsa küsimusena
Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul tuleb Eesti jätkusuutlikkuse tagamiseks senisest enam investeerida haridusse. „Meie rahvuslik rikkus on meie laste vaimsed võimed ja oskused. Kui me neid välja ei arenda, paneme sellega pommi Eesti jätkusuutlikkusele,“ ütles Must.
Must nimetas mitmeid kutseharidusega seotud kitsaskohti, mida kultuurikomisjon tuvastas aruteludel kutsekoolide, ministeeriumide, asutuste ja ettevõtjate esindajatega. Must tõi näiteks esile kutsehariduse vähest populaarsust, barjääre kutsehariduse ja tulevaste tööandjate vahel ning probleeme õppekavade ajakohasusega. Samuti pidas Must kahetsusväärseks, et õpetajakoolituse lõpetajad ei lähe kutsekooli tööle ning tööandjatel ei ole täna kasulik kutsekoole sponsoreerida.
Must rõhutas, et kultuurikomisjoni eesmärk ei olnud kutsehariduse aruteludel kedagi süüdi mõista. „Meie ülesanne oli vaadata seda, kas kuskil on selliseid kohti, kus seadus jääb ajale jalgu, kus seadus segab ja kus seadusandja peaks midagi paremini tegema. Tuleb välja, et selliseid probleeme oli päris palju,“ ütles Must ning lisas, et kultuurikomisjon kavatseb hakata kutsehariduse reformi arutama ja sõnastada Vabariigi Valitsusele ettepanekud kutsehariduse kitsaskohtade lahendamiseks.
Haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul on kutsekoolides ja kutsehariduses toimunud suured muutused. Kui 1997. aastal oli Eestis 90 kutseharidust võimaldavat õppeasutust, siis praeguseks on kutsekoolide arv vähenenud 33-ni. Kokku õpib kutsehariduses 25 tuhat õpilast ja neist pea 50 protsenti moodustavad täiskasvanud. „Samas peame tõdema, et kutseõppeasutustesse õppima asuvate põhikooliõpilaste osakaal pole aastate jooksul suurenenud,“ märkis Reps.
„OSKA analüüsid ja soovitused annavad märku, et me teeme kutsehariduses palju õigeid asju. Me arendame karjäärinõustamist, koolitame kutseõpetajaid ja toetame nende stažeerimist ettevõtetes, edendame õpipoisikoolitust ning digi- ja ettevõtlusõpet,“ ütles Reps.
Repsi sõnul on lähiaastatel oluline muuta rahastamismudelit viisil, et see arvestaks koolide pingutusi heade haridustulemuste saavutamisel, aga tagaks ka korraliku baasrahastamise, mis annaks õppeasutustele vajaliku stabiilsuse ning võimaldaks õppeasutustel tegeleda senisest enam näiteks hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisega. „Meil tuleb hakata otsima lahendusi tehnoloogiakeskuste küsimusele ning vähendada ebavajalikku bürokraatiat, mis meie õppeasutusi ümbritseb. Meil tuleb võtta OSKA sõnumitest välja sisuline õppe arendusvajadus ning muuta teatud kohtades õpetamise struktuuri,“ ütles Reps. „Meil tuleb senisest rohkem toetada õpilast ja vähendada inimeste arvu, kes erinevatel põhjustel liiga vara haridussüsteemist lahkuvad. Aga mis kõige olulisem – meil tuleb olla avatud ja positiivne iga Eesti kooli ja õpetaja ning haridusvõimaluse suhtes,“ lisas Reps.
AS Standard juhatuse esimees Enn Veskimägi tegi Eesti Tööandjate Keskliidu ja Kaubandus-Tööstuskoja nimel kolm ettepanekut kutsehariduse parandamiseks. Esiteks, vabastada õpipoisi õpe sotsiaalmaksust, sest kutsekooli õpilase ravikindlustuse finantseerimise eest vastutab riik. Teiseks, muuta kutsekoolide rahastamismudel tulemuspõhiseks. Praktikute hinnangul tänane rahastamismudel ei motiveeri koole piisavalt õppekvaliteedile panustama. Kolmandaks, tuleb säilitada kutseeksamite kvaliteet.
„Kutse andmine peab olema erapooletu protsess, millega tehakse kindlaks teadmiste ja oskuste vastavus tööturu nõuetele. Meie arvates tuleb kutseeksamite korraldajad leida konkursi korras ja riik ei peaks määrama kutseeksami hinda,“ ütles Veskimägi.
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juhatuse esimees Tarmo Loodus tegi ettepaneku seadustada tööjõu kvaliteedi tõstmiseks ja väljaõppeta töötegijate arvu vähendamiseks inimestele kohustus omandada 25. eluaastaks kutse. Tema sõnul kutseharidus on jätkuvalt tõhus regionaalpoliitika instrument, piirimaakondades ka julgeoleku komponent.
Loodus tegi ka ettepaneku lähetada tulevased õpetajad kutsekoolidesse õppepraktikale, et nad tutvuksid kaasaegse kutseõppega. Samuti tuleb tema hinnangul soosida põhikooliealiste erivajadustega laste koolitamist spetsiaalsetes koolides.
„Üks oluline ettepanek põhikooli lõpetamise väärtustamiseks on lõpetada põhikooli lõpetamisel riigieksamite hinnete panemine, lahendada see analoogselt gümnaasiumi lõpetamisega,“ ütles Loodus. „Sisseastumiskatsed gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses on piisavaks filtriks õppijate jagunemisel.“
Läbirääkimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Heljo Pikhofi hinnangul peaks senisest rohkem panustama kutsekoolide tugisüsteemidesse, praktikakorraldusse ning pöörama tähelepanu maine parandamisele.
Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Heidy Purga sõnul tuli kultuurikomisjoni aruteludel välja, et kutsehariduse üks põhilisi probleeme on terviklikkuse puudumine kutsehariduses ning kutsehariduse korraldamise killustatus erinevate asutuste vahel.
Viktoria Ladõnskaja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist tõi ettekandes välja vajaduse kutsehariduse mainet parandada ja ette valmistada venekeelsete kutsekoolide üleminekut eestikeelsele õppele.
Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Toomas Väinaste rõhutas, et kutseharidus on üks ettevõtluse alustalasid ning pidas vajalikuks arutelusid erinevates kutsehariduse küsimustes jätkata, tuues eraldi välja erivajadustega õpilaste temaatika lahendamise vajaduse.
Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Krista Aru sõnul on kutseharidus osa loomulikust haridusteest. Aru soovis haridus- ja teadusministeeriumilt algatust, et lõppeks kutseharidusega seotud asutuste killustatus. Aru arvates ei ole kutsehariduse maine suur probleem, kuna tegemist on ühiskonna hoiakutega, mida ongi keeruline muuta. Pigem tuleb tegeleda kutsehariduse sisu edendamisega.
Monika Haukanõmm keskendus oma sõnavõtus hariduslike erivajadustega õppurite teemale, tuues esile kaasava hariduse käekäigu, stipendiumid ja haridusasutuste füüsilise ligipääsetavuse.
Jürgen Ligi sõnul on võtmeküsimus barjääride lõhkumine üldhariduse ja kutsehariduse vahel.
Laine Randjärv keskendus oma sõnavõtus muusikute ettevalmistusele kutsekoolides.
Kultuurikomisjon kaardistas kutsehariduse vajadusi
Riigikogu kultuurikomisjon arutab kutsehariduse tulevikku olulise riikliku küsimusena Riigikogu täiskogus 18. mail. Komisjon on ära kuulanud mitmete huvigruppide seisukohad selle kohta, milline on kutsehariduse hetkeseis ja tulevikuväljavaated.
„Haridus ei tunne reaalses elus barjääre ametkondade või koolide vahel. Üks meie ülesannetest on neid barjääre maha võtta,“ rääkis kultuurikomisjoni esimees Aadu Must.
Kultuurikomisjoni liige Krista Aru sõnul õpetab kutseharidus inimestele midagi ise tegema. Ta lisas, et me peaksime juba põhikoolis näitama noortele, mida tähendab töö tegemine.
Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimehe Mikk Tarrose sõnul ei taha kutseõpilased end näha lihttöölistena vaid ettevõtjatena. Ta lisas, et ettevõtlusõppe integreerimine ja enesejuhtimine on põhiasjad, mida võiks kutsehariduses senisest rohkem rakendada.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rääkis kultuurikomisjonile kutsehariduse rahastamisplaanidest. Minister selgitas, et kutsekoolide rahastamist soovitakse muuta sarnaseks sellele, kuidas eraldatakse raha kõrgkoolidele. „Lisaks baasrahale on plaan hakata kutsekoolidele maksma lisaraha selle eest, kui palju on koolis lõpetajaid, millised on õppeasutuses noorteliikumised ja kui head on kvaliteedinäitajad,“ ütles Reps.
Kultuurikomisjon alustas kutsehariduse aruteludega 7. märtsi istungil
„Kultuurikomisjon soovib täna alanud arutelude käigus kaardistada kutsehariduse põletavamad probleemid ning tuua need Riigikogu täiskogu ette lahenduste leidmiseks,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Aadu Must.
“Eesti kutseharidus on heal tasemel mitmes mõttes, näiteks hooned on korras, sest sinna on tehtud üsna palju investeeringuid. Ometi tunneme muret selle üle, kuidas kiiresti muutuvas maailmas tasemel püsida ja kuidas tagada koolide jätkusuutlikkus ning õppetöö nõutav tase,“ märkis Must. „Siin on oluline roll nii kutsekoolidel endil, riigil, ettevõtjatel, samuti kohalikel omavalitsustel. Kuidas ja millega keegi neist peab kaasa aitama, seda me arutamegi,” lisas Must.
Kultuurikomisjoni liikme Krista Aru hinnangul on ettevõtjatel vajadus 21. sajandi spetsialistide järele. „Kui meie kutseharidusest väljuvad inimesed ei jõua piisavalt kõrgele tasemele, siis sellest tekib pahameel. Kuna see pole ainult kutsehariduse probleem, siis tuleks kogu haridussüsteem ümber vaadata,“ ütles Aru. „Samuti tuleb küsida, kas meil oleks vaja kohustuslikku gümnaasiumiharidust, millele järgneks ametiõpe ja akadeemiline õpe,“ lisas Aru.
Eesti Haridustöötajate Liidu esindaja tõi probleemina esile kutsekoolide õpetajate madala palga, mida oleks võimalik lahendada kollektiivlepinguga. Samuti nimetas ta probleemidena uute õpetajate leidmist, grupijuhtide tasustamist, õppegruppide suurust ning tugispetsialistide kasvavat vajadust kutsekoolides.
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu esindaja tundis muret, et kutseharidus on olnud hariduspoliitikas kõrg- ja üldhariduse varjus ning kutseharidus oma ca 24 000 õppuriga tundub vähetähtsana. Samas on üle 30 000 inimese ilma kutseta, keda saaks suunata kutseõppesse.
Eestis on 38 kutseõpet andvat kooli, neist 26 riigi kutsekooli, kolm munitsipaalkutsekooli, viis rakenduskõrgkooli ning neli erakutsekooli.
Kultuurikomisjonil on kavas edaspidi arutada huvigruppidega kutsekoolide õpilaste temaatikat, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilaste õpet kutsekoolides, kutsehariduse ja ettevõtjate koostööd, OSKA süsteemi, uuringuid ning ettevõtjate ootusi kutseharidusele.
Istungil osalesid haridus- ja teadusministeeriumi, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Haridustöötajate Liidu ning Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu esindajad.
Komisjonid arutasid hariduslike erivajadusega õpilastele parima toe pakkumise võimalusi
Kultuurikomisjon ja sotsiaalkomisjon arutasid 21. märtsi ühisistungil hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldust ning selle paremat sidusust sotsiaalsüsteemiga.
Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on hariduslike erivajadusega laste teemat juba pikemalt käsitletud ja kaardistatud mitmed valupunktid. Üheks valupunktiks on tema sõnul tugispetsialistide küsimus. „Tugispetsialistide puudumisel koondub pedagoogi tähelepanu klassis paratamatult nõrgematele ja andekad lapsed jäävad tunnis vajaliku rakenduseta ning nende võimed välja arendamata. See omakorda kahjustaks meie arengu jätkusuutlikkust,“ ütles Must.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm tõi murekohana välja, et täna jooksutab riik ressursse pihustades tuge vajavat last ja tema vanemaid erinevate spetsialiste vahel. Ta rõhutas, et teadmised ja oskused on spetsialistidel, mitte vanemal. „Kesksel kohal peab olema pere ja laps,“ ütles Haukanõmm.
Ka Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja Tauno Asuja tõi välja, et puuetega laste toetused ja teenused on laiali pillutatud sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel, mis toob kaasa nii riigi kui perede ressursi ebamõistliku kasutamise.
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov nõustus, et raha on tegelikult olemas, kuid selle kasutamine on killustatud. Tema sõnul on vajadus lapse ühtse ja tervikliku hindamise järele ja praegu käib töö, et koondada nii õppenõustamine, kui ka sotsiaal- ja terviseteenused ühe katuse alla, näiteks tervisekeskustesse, mis asuks võimalikult lapse kodu lähedal. Samuti on kavas koondada erinevad olemasolevad infosüsteemid.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tutvustas istungil põhihariduses tuge vajavate õpilaste osas kavandatavaid muudatusi. Tema sõnul on eesmärk seostada teenused omavahel ning teha vajalik tugi igale lapsele kättesaadavaks. Samuti on põhihariduse andmisel vaja täpsustada riigi ja omavalitsuse vastutust. Repsi sõnul peab fookuses olema laps. Minister tõi välja, et täna vajab meie haridussüsteemis erinevatel õppeperioodidel sotsiaalset, psühholoogilist või logopeedilist tuge iga neljas laps.
Balti Assamblee arutas Tartus kutsehariduse arengut
Balti Assamblee haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon arutas 31. märtsil Tartus kutsehariduse ja täiendõppe arengut Balti riikides.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on Balti riikidel vaja kutsehariduse arendamisel teha tihedamat koostööd. „Meie mured on lätlaste ja leedukatega sarnased – need on seotud näiteks kutsehariduse maine ja õppekavade kaasajastamisega. On oluline, et kutsekoolid õpetaks oskustöölisi tänaste ja homsete vajaduste järgi, sest pikemas perspektiivis mõjutab see majanduse jätkusuutlikkust,“ ütles Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht Must.
Kultuurikomisjoni liikme Krista Aru hinnangul on küsimus Balti riikide kutseõppest ja koostööst laiem kui ainult kutseõppeasutuste tänane võrgustik või kutseõppe tase. „Me peame koos julgema vaadata tulevikku, et juba lähiaastatel, jagades riigiti kaasaegset aparatuuri ja moodsaimat tehnoloogiat, olla valmis õppeks ja ümberõppeks sellistel erialadel, mida me täna võib-olla ei oska veel nimetadagi,“ ütles Balti Assamblee haridus-, teadus- ja kultuurikomisjoni esimees Aru. Ta lisas, et meil on suurepärane võimalus õppida Põhjamaade kogemusest kutseõppe kaasajastamisel.
Istungil arutati ka Balti Assamblee soovitusi Balti Ministrite Nõukogule hariduse, teaduse ja innovatsiooni alase koostöö parandamiseks. Samuti tehakse kokkuvõtteid eelmise aasta PISA testide tulemustest.
Haridus- ja teadusministeeriumis toimuval istungil osalesid Põhjamaade Nõukogu, Balti Ministrite Nõukogu ja valdkonna eksperdid. Riigikogu esindasid Aadu Must, Krista Aru ja Viktoria Ladõnskaja.
Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]
